Sportland Bottecchia tiim ei jäta vahele ühtegi olulist rattavõistlust Eestimaa teedel ja metsades ning kõrged sihid on seatud nii individuaalselt kui võistkondlikult. Viimati pandi end proovile Tartu Rattarallil ja Estonian Cup’i Valgehobusemäe etapil.
Mai lõpus toimunud Tartu Rattaralli on nii meie enda kui ka lähinaabrite jaoks juba tuntud kaubamärgiga suurüritus ning üks suuremaid maanteeratturite võidusõite lähikonnas. Pikk distants on ka parajalt proovilepanev ehk läbida tuleb 135 põnevat kilomeetrit. Sportlandi tiim saavutas Tartu Rattarallil firmade arvestuses väärt 3. koha. Sportlandi tiimis olid seekord parimad Siim Kiskonen 12. kohaga, Tair Stalberg 20. kohaga ning Janelle Uibokand 4. positsiooniga naiste seas.
Maanteesõit on loterii
Üks tiimi liikmetest, Margus Mikson, meenutab Tartu Rattarallit nii: „Hommikul oli tunne hea, vaatamata vähesele unele. Plaan oli Tairi ja Siimu aidata ja vähesel määral see õnnestus,“ tõdeb ta ja lisab, et sõidu algus oli nagu ikka närviline, sest kõik tahtsid ees olla. Margus hoidis ennastki rauhulikult eespool ega rünnanud.
„Uskusin, et esimene tõsisem rünnak tuleb enne Kiisa vaheajapunkti tõusul, kus oli ka tugev küljetuul. Nii ka läks. Siis hakkas vihma sadama, Tair sai mõne mehega minema ja kohe tulime koos kolme mehega järele. Kokku oli meid eesotsas 12. Mõne aja olime vahega ees, aga head koostööd polnud. Tagant tulid veel staarid nagu Jõeäär, Räim, Patu alias Karl Patrick Lauk ja Oolo. Vahetult enne Pangodit oli juba punt koos,“ räägib Margus, kel tekkis rajal ka paar ärevat momenti, näiteks siis, kui suur kivi esiratta alt läbi käis ja otse tema ees ja taga sõitvate meeste rattarehvid pauguga katki läskid. „Enne Luket oli veel napikas autost mööda saamisega – keegi ei andnud märku ja auto signaali polnud kuulda. 92. kohaga pole päris rahul, aga maanteesõit on loterii, kui just teistest peajagu üle pole,“ ütleb Margus kokkuvõtteks.
Mitu sportlast kolme parima seas
Estonian Cup’i järjekordne etapp peeti aga 3. juunil Valgehobusemäel, kus tiimide arvestuses sõitis Sportland Bottecchia ennast 8. kohale, mis sarja kokkuvõttes annab hetkeseisuga 5. positsiooni. Parima esituse tegi 55 kilomeetrisel rajal Tair Stalberg, kes kokkuvõttes oli üheksas, kuid U23 klassis kolmas. N23 klassis saavutas 3. koha Merili Sirvel ja naisteklassis sai samaväärse tulemuse Janelle Uibokand. Kristo Sepp lõpetas 32. kohal, Margus Mikson temast kuus kohta tagapool ja Sven Luks finišeerus 121. positsioonil.
Kiire rada
“See oli kiire rada, millel vähe singleid, mis mulle iseenesest sobib,” iseloomustab Valgehobusemäe rada Tair ja lisab, et alguses oli väga raske esiotsaga kaasas püsida, aga mingil hetkel läks lihtsamaks. “Vahepeal lagunes esimene punt laiali, kuid jooksis pidevalt uuesti kokku, kuni ligikaudu 15 kilomeetrit enne lõppu tuli juurikate peal vahe, sellele järgnes tõus ja peale seda ei suutnud ma vahet enam kinni sõita,” meenutab ta. Tair üritas lõpus veel ka oma pundil paar korda eest ära sõita, kuid edu see ei toonud. “Viimasel tõusul olid jalad juba väga hapud ja lasin ühe kuti eest,” meenutab Tair, kes võib tegelikult lõpptulemuse ehk 9. kohaga rahule jääda.
Lõhkenud rehvid ja maha tulnud kett
Kristo Sepp pidi Valgehobusemäel veel viis minutit enne starti tegelema tagumise rattakummi parandamisega, mille õnneks pidama sai, kuid sellega viperused veel ei lõppenud. 20. kilomeetri peal tuli Kristo rattal maha kett. “Pundi viimasena jäin teisest grupist maha, siis lähenes kolmas punt, kuid otsustasin rauad paremale keerata ja sõitsin üksi vahe kinni – teise punti tagasi. Poolel maal sain teise joogipudeli ja muidugi õnnestus see pudel kohe katki pillata. Nüüd jätkasin ilma joogita, aga õnneks tuli joogipunkt, kus sain pudeli täis. Selleks ajaks oli teine grupp juba 1 minuti kaugusel ja jäin üksi. Langesin kolmandasse punti ja kolm kilomeetrit enne lõppu tuli kett jälle maha. Nii lõpetasin kolmanda grupi viimasena,” kirjeldab oma katsumusi Kristo.
N23 kolmas – Merili
Merili Sirvel seevastu sai juba Valgehobusemäe stardis väga hea koha teises stardigrupis, aga kuna startis keskel, siis pidi alguses sõitma liiva sees. “Rada oli väga kiire ning alguses oli mul raskusi enda “käima saamisega”. Raske oli tempoga kaasa minna, kuid mingil hetkel sain gruppi, kus mehed hoidsid mõistlikku kiirust. Mulle seekord kihutamine pigem ei sobinud, metsa vahel nikerdamist oleks võinud rohkem olla,” võtab Merili kokku. Üldjärjestuses jäi tema tulemuseks 151. koht, naiste seas 5. positsioon ning N23 arvestuses 3. koht.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Estonian Cup
Jaht ihaldatavaimale spordikarikale on alanud