Tom Kaldrel (25) täitus hiljuti Sportlandis kuus kuud. Napi poole aastaga on ta õppinud palju uut ning tõusnud outdoor-osakonna teenindajast osakonna juhiks. Töö kõrvalt pühendub noormees korvpallile, mis võitis tema südame juba siis, kui ta 6-aastaselt esimest korda trennisaali sisse astus.
Umbes pool aastat tagasi otsustas Tom teha elus väikese muudatuse ja saatis oma CV Sportlandisse. „Otsustasin Sportlandisse kandideerida, sest ettevõtte ja minu väärtused spordi osas kattuvad. Teadsin, et mul on midagi ka enda poolt Sportlandile anda, sest olen lapsepõlvest saati korvpalli mänginud ning mul on tekkinud päris hea arusaam korvpallijalatsitest. Mõtlesin, et selles vallas suudan kohe klientidele head teenindust pakkuda,“ meenutab ta.
Teenindajast juhatajaks
Tom asus ametisse Sportand Lõunakeskuse outdoor-osakonna klienditeenindajana. Selles Tartu suurimas Sportlandi kaupluses töötab kokku 22 inimest ning neist seitse kuulub outdoor-osakonda. „Meie osakond tegeleb kõigega, mis on seotud väljas sportimise, matkamise või lihtsalt aktiivse aja veetmisega. Enamasti müüme varustust, olgu selleks siis rattad, rulluisud, erinevad rulad, mitmesugused spetsiaalsed riided ja kaitsmed ning kõik muu eelnevaga seonduv. Lisaks tegeleme rataste kokkupaneku ja hooldusega ning talveperioodil suuskade hooldusega,“ tutvustab ta.
Kui noormees alustas outdoor-osakonna teenindajana, siis juba viie kuu möödudes sai temast sama osakonna juht. „Juhatajaks saamine oli suuresti asjade kokkulangemine. Kuna eelmine juht lahkus ja tema asemele otsustati võtta inimene n-ö seestpoolt, siis osutusin valituks,“ ütleb ta. „Teenindaja- ja juhatajatöö suurim erinevus seisneb selles, et kui teenindajana olid sa alati kliendile orienteeritud, siis juhatajal tuleb pigem jälgida, et teenindajatel oleks kõik vajalik olemas, et nemad saaksid pakkuda kaupluse külastajatele parimat teenindust.“
Tomile meeldib, et töö on mitmekülgne ning täis eripalgelisi ülesandeid. „Päevad on erinevad. Näiteks kaubapäevad algavad üldiselt kauba laiali jaotamisega. Üritan iga päev ette mõelda, millistel töödel saavad tiimiliikmed aidata ja mida pean ise tegema. Alati peab vaatama, et müügisaal oleks korras. Peale seda saan enamasti tegeleda hoolduste või uute rataste kokkupanekuga. Kui on võimalik, siis aitan ka vanemteenindajatel nende igapäevaseid toimetusi teha,“ kirjeldab ta oma tavalisi tööpäevi. „Sageli on vaja mitmel asjal korraga kätt pulsil hoida. Pidevalt tekib olukordi, millele tuleb lahendus leida. Ükski päev pole sama mis eelmine, aga see hoiab kogu aeg liikumises ja arendab ning see meeldib mulle.“
Pidevalt õppides ja uut avastades
Tom on väga rahul, et saab iga päev midagi uut õppida. Kõige rohkem on ta poole aasta jooksul teada saanud rataste kohta. „Enne Sportland Lõunakeskuse kauplusesse tööle asumist oli minu kokkupuuteks jalgrattaga ainult sellega sõitmine. Loetud kuude jooksul olen rataste kohta väga palju juurde õppinud. Just see on minu jaoks ka Sportlandis töötades kõige märgatavam areng olnud. Ma näen, et suudan midagi ära õppida ja uusi oskusi omandada.“
Suveperioodil tegelebki outdoor-osakond peaasjalikult ratastega. „Kõige rohkem tullakse kevadel ja suvel otsima maastikuratast. Küsitakse igasuguseid lisasid, mida on võimalik rattale juurde panna, näiteks rattakompuuter, porilauad, jalg jne,“ selgitab osakonna juht. Paljud tahavad soovitusi, millist ratast endale valida. Kui Tomilt ratta valiku kohta küsida, siis algajale soovitaks ta Bottecchia 116 mudelit. „See on rahakotile sõbralikum kui näiteks carbon raamiga rattad, aga sellel on juba õlipidurid ja kvaliteetsed käiguvahetajad, mis peavad maastikul just raskemates oludes paremini vastu. Lisaks amordilukk ja lisad, mis on ka kallimatel ratastel,“ tutvustab ta. Tõsisemale harrastajale on tema sõnul hea valik Bottecchia Ortles 297+. „Kuna sel on carbon raam, kaalub see märksa vähem kui teised maastikurattad. Lisaks on rattal 12 käiku, mis on eriti oluline keerulistes oludes maastikul sõites. Bottecchia Ortles 297+ eeliseks on ka töökindel 1×12 süsteem ehk siis sellel on üks hammasratas ees ja 12 taga.“
Üks osa tööst on rattahooldus
Outdoor-osakonnas töötades teab Tom väga hästi ka seda, et kui juba ratas on ostetud, siis tuleb selle eest hoolt kanda, et see võimalikult kaua vastu peaks. Lihtsamaid asju saab ise kodus ära teha, kuid kes soovib, võib oma ratta alati Sportlandi spetsialistide hoole alla tuua. „Kui inimesel on soovi ja aega, siis lihtsamad tööd nagu keti õlitamine ja muidu ratta puhtana hoidmine on igaühele täiesti jõukohased, kuid vajadusel aitame ka nende puhul,“ ütleb Tom. „Hooldusesse soovitan ratta tuua kindlasti siis, kui see ei toimi enam nii nagu peaks – käigud ei vaheta korralikult, pidurid ei võta enam nii hästi kui varem või kett „hüppab“. Mis iganes probleemid on tekkinud, tuleb need võimalikult vara lahendada, sest iseenesest need ei kao. Ajapikku võivad ainult hullemaks minna. Väga mõistlik on ratas hooldusesse tuua ka enne eesootavaid võistlusi.“
Kes soovib ratta Sportland Lõunakeskusese spetsialistide hoole alla anda, siis võib kaupluse lahtioleku ajal oma sõiduvahendiga lihtsalt kohale tulla. Aega selleks broneerima ei pea. „Võtke ratas kaasa, tulge kohale ning leiame koos sobiva lahenduse. Kui on vaja varuosasid tellida, võib hooldustöödega minna neli-viis päeva, aga lihtsamate asjade puhul võib kuluda üks kuni kolm päeva. Oleneb palju rattaid parasjagu hoolduses on.“
Hingelt korvpallur
Sportlandis töötades saab Tom igapäevaselt spordi sees olla. See sobib talle väga hästi, sest hingelt on ta alati olnud spordimees, kelle vaieldamatuks lemmikalaks on korvpall. „Kui ma 6-aastaselt esimest korda kossutrenni läksin, siis teadsin kohe, et minust peab saama korvpallur. Olen kasvanud Avinurmes ning korvpalliga alustasin sealses gümnaasiumis, aga kuna Avinurmes korvpallimeeskonda polnud, siis tänu oma esimesele treenerile Toomas Annukile tekkis võimalus hakata mängima Tartus Erkmaa Korvpallikooli eest,“ räägib ta.
Kuni 16-aastaseks saamiseni noor korvpallur oma meeskonnaga koos trenni praktiliselt ei teinudki. Tartu ja Avinurme vahe on 80 km ning igapäevaselt sõitmine ei tulnud lihtsalt kõne alla. „Treenisin enamasti üksi kodusaalis ning nädalavahetustel käisin meeskonnaga võistlustel. Meie tiimil läks väga edukalt. Võitsime kõikides vanuseklassides Eesti meistritiitli ja esinesime edukalt ka väljaspool Eestit.“
Edukas karjäär vigastuste kiuste
Kuna korvpall oli Tomi jaoks ala number üks, otsustas ta 11. klassis minna Audentese Spordigümnaasiumisse. Seal 11. klassis õppides tegi ta ka oma debüüdi Eesti meistriliigas. „Pärast Audentest suundusin Tallinna Kalevisse, kus sain suhteliselt kiirelt palju mänguaega, kuid kahjuks lõpetas hooaja vigastus. Edasi otsustasin minna Valga korvpalliklubisse, kus peale seitsmendat mängu sain nii tõsise vigastuse, et pidin olema neli kuud karkudel ja sellel hooajal enam ei mänginudki.“
Traumad jätsid tervisele ja vormile oma jälje ning Tom otsustas siirduda aste madalamale ehk esimesse liigasse, kus ennast uuesti üles töötada. Seda hooaega ei lõpetanud küll vigastus, aga sellele pani punkti koroonaviirus. „Õnneks suutsin siiski silma jääda Rapla Avis Utilitas meeskonnale, kus mängisin kaks aastat. Raplaga võitsime Eesti meistrivõistlustel kolmanda koha, mis on sportlasena minu parim saavutus.“
Praegu mängib Tom Eesti tugevuselt teises liigas ehk Saku I liigas, kus ta võitis oma meeskonnaga Eesti Maaülikool/Skarcon eelmisel hooajal meistrikarika. Just tema valiti finaalmängu kõige väärtuslikumaks mängijaks.
Sport annab emotsioone
Spordil on Tomi elust suur osa ning korvpallile kuulub sellest senini kõige suurem tükk. „Mulle meeldib korvpall, sest selles toimub kogu aeg midagi. Mäng muutub kiirelt ja emotsioonid võivad tihti võimust võtta. Lisaks pakub põnevust, et kõik ei olene endast, vaid platsil on neli tiimikaaslast, kellega on vaja ühele lainele saada.“
Korvpalli kõrval meeldib mehele ka teiste aladega tegeleda. „Kui hooaja sees treenin neli-viis korda nädalas, siis suvel on graafik vähe rahulikum, aga hoian siiski ennast vormis. Harrastan oma lõbuks teisi pallimänge ning katsun mõnest rahvajooksust osa võtta. Minu sportlikud eesmärgid on viimase poole aastaga väga muutunud. Kui enne oli vaja kõige kiuste olla pidevalt parimas vormis, siis nüüd teen pigem nii, et keha ka taastuda jõuaks. Praegu on eesmärk olla piisavalt heas vormis, et saaksin korvpalli mängimist nautida,“ räägib ta.
Tom usub, et sport ja liikumine muudab igaühe elu paremaks. Teda ennast ajendab sportima ka sellest saadav emotsioon. „Tänavune aasta on liikumisaasta ning mina soovitan kõikidel regulaarne liikumine endale harjumuseks muuta. Kui esimestel nädalatel võib-olla tulebki sundida, siis hiljem muutub trenni tegemine harjumuseks ning keha soovib juba ise liikuda. Enesetunne paraneb kindlasti. Mind ennast ärgitab liikuma eelkõige emotsioon. Sport, ja eriti meeskonnamängud, pakuvad mulle parimaid emotsioone. Kuskilt mujalt pole selliseid võimalik saada.“
Õige amet, õiges kohas
Nõnda ongi Tom Sportlandis töötades täpselt õiges kohas, sest ettevõte soosib sportimist igal võimalikul viisil. „Kuna Sportland toetab palju rahvaspordisündmusi, olen nüüd samuti esimesed üritused läbinud. Osalesin Sportland Kõrvemaa Kevadjooksul ja virtuaalselt Rapla jooksul. Lisaks kasutan võimalust MyFitnessis trennis käia.“
Kuid spordi toetamine pole ainus, mida Tom oma tööandja puhul kõrgelt hindab. „Meie kaupluses on väga tore tiim, kus hoitakse kokku ja aidatakse üksteist igal võimalusel. Sportlandis klienditeenindajana töötades on väga suureks plussiks ka paindlik töögraafik. Üks suur asi, mida samuti kõrgelt hindan, on see, et noortele antakse Sportlandis võimalusi erinevatel töökohtadel. Kui alustad teenindajana, siis sealt on võimalik edasi pürgida. Minulgi tekkis just niimoodi võimalus karjääriredelil liikuda.“
Tekst: Merilin Piirsalu
Purjelaudurid Renar ja Romek Roolaht: järjekindlus ja eneseusk on kõige olulisemad