Tallinna Maraton on sel aastal märgilise tähendusega nii liikumisharrastajate, tippjooksjate kui ka pealtvaatajate jaoks. Vaatame lähemalt, milline on tänavune programm ja milliseid viimaseid ettevalmistusi peaks tegema need, kes jooksurajale lähevad.
Eesti suurim rahvaspordisündmus Tallinna Maraton toimub tänavu 8.-10. septembrini. Üritus on pühendatud Eesti Vabariigi 105. juubeliaastale, pakkudes taaskord liikumisrõõmu erinevas eas ja erineval tasemel jooksusõpradele.
Sobiv distants leidub igaühele
Aasta 2023 on liikumisaasta, mis kutsub spordiradadele absoluutselt kõiki. Nõnda on ka Tallinnasse oodatud kõik need, kes varem pole kaasa löönud, sest sobivaid ja jõukohaseid distantse leidub kõigile. Kes veel jooksmiseks valmis ei ole, see saab 10 km raja läbida ka kõndides. Kui aga juba rajale tulla, siis suure spordisündmuse erilist atmosfääri saab kogeda igal juhul.
Lisaks 10 km pikkusele traditsioonilisele sügisjooksule, saab läbida maratoni või poolmaratoni. Kuni 29-aastased saavad rajale minna Nike noortejooksul, mille pikkuseks on 5 km. Limpa lastejooksud toimuvad Snelli staadionil. Kellel aga kohapeal pole võimalik osaleda, need saavad oma lemmikdistantsi ka virtuaalselt läbi teha.
Piisav ettevalmistus on oluline
Kõige rohkem põnevil on kindlasti need, kes lähevad Tallinna Maratoni jooksudistantsidest osa võtma esmakordselt. Mida pikem distants, seda ootusärevam tunne on. Kellel on aga piisavalt treeningtunde selja taga, need võivad rajale minna rahuliku südamega. Spordiklubi Treeningpartner jooksutreener Urmas Randma kinnitab, et kogu jooksu ettevalmistus peaks olema pikaaegse rahuliku töörütmiga ammu tehtud. „Jooksja jaoks pean väga tähtsaks rahulikku mitmekülgset aeroobset tööperioodi, kus tehakse palju tööd 120-140 pulsiga. Soovitan ettevalmistuseks ka muid aeroobseid alasid nagu suusatamine, ujumine, rattasõit, pikad matkad. Tähtsaks pean ka tööminuteid,” lausub suurte kogemustega treener.
Puhkus enne võistlust on A ja O
Kui ettevalmistus on olnud piisav, siis soovitab Urmas Randma võistluseelsetel perioodil 1-2 korda nädalas enda planeeritud võistlustempos tempojookse või kordusjookse 2–8 km distantsidel, olenevalt võistlusdistantsist ja jooksja tasemest. „Ühes trennis võiks läbida kokku 6-14 km. Jooksumaht peaks viimasel kahel nädalal sujuvalt vähenema, et võistluseks energiat koguda. Paremaks ju enam ei saa, kogu töö peab eelnevalt tehtud olema. Viimasel nädalal võikski märksõnaks olla puhkus või aktiivne puhkus. Vahelduseks madala pulsiga 4-8 km jooksud, kerged jooksuharjutused ja venitusharjutused. Kui aeroobne töö on korralikult tehtud, siis sinna saab juba „peale ehitada“ õige maratonitrenni,“ kinnitab Urmas Randma.
Nii mõnelgi jooksuharrastajal tekib enne starti küsimus, kas minu jooksutossud ja muu varustus on ikka piisavalt hea või kui palju peaksin toitu ja juua rajale kaasa võtma. Treener soovitab varustuse ja toitumise osas jääda n-ö oma liistude juurde – kasutada varustust, mis on oma headust ja mugavust varem tõestanud ning jälgida sama põhimõtet toitumise ja joomise puhul. „Mingeid imevahendeid pole vaja katsetada või kasutada, kõik otsustab ikkagi korralik sportlik ettevalmistus. Palju oleneb võistluspäeva ilmaoludest. Näiteks sooja ilma korral on vaja juba soojenduse ajal ja kogu jooksu vältel mõõdukalt ja regulaarselt vedelikku tarbida,” paneb ta südamele.
Sportland Team on alati jooksurajal
Sportland Team on alati jooksvõistlustel kohal ning nende liikmed on rajal ka Tallinna Maratoni erinevatel distantsidel. Juulikuus andis Sportland Teami jooksuakadeemiale ühe kasuliku treeningu ka Urmas Randma. „Näidistrenn Sportlandi kollektiivile Järve metsaradadel oli minu kui staažika treeneri jaoks väga äge kogemus, sest minu jaoks on tähtsaim õpilaste positiivsus, tahe ja tööarmastus. See kõik oli Sportlandi jooksuperel kenasti olemas ja nende omaduste korral kannab õpilase ja treeneri koostöö kindlasti ka vilja,“ ütleb ta.
Jooksutreeneri pikaaegne kogemus on näidanud, et vastupidavusaladel on igaühel „oma võimalus“ heaks jooksjaks saada. „Keda ei huvita sportlikud resultaadid, sellele saab mõnusast jooksmisest hea ja meeldiv kaaslane kogu eluks. Üldjuhul garanteerib see ka hea tervise ja kena välimuse. Sportland Teami juures torkas silma suurepärane kambavaim, mis ju kujunebki ühiste tegevuste kaudu parimal moel. Sportlandi trumbiks on väga sportlik juht Nelli Pormeister, kes on minu meelest oma töötajaile väga hea eeskuju,“ ütleb Urmas Randma.
Start ja finiš jälle Toompea jalamil
Rääkides lähemalt Tallinna Maratoni programmist, siis start ja finiš on ka tänavu Toompea jalamil. Esmakordselt toodi need sinna eelmisel aastal, kui starditi mäest alla ning viimaseks finišiponnistuseks pidid spordisõbrad mäest üles joostes end kokku võtma. „Vaatemäng Toompeal Pika Hermanni jalamil asuvas stardi-finišipaigas tõotab tulla ülev ning meeleolukas, sest Eesti suurimast rahvaspordisündmusest osavõtjad on rajale oodatud sinimustvalges riietuses. Lisaks saavad kõik põhidistantside lõpetajad finišis kaela ainulaadse osavõtumedali, kus sirutab tiibu Eesti rahvuslind suitsupääsuke,“ räägib peakorraldaja Mati Lilliallik.
Nagu 2018. aastal, kui tähistasime Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva, on ka tänavune Tallinna Maratoni ametlik jooksusärk disainitud Eesti rahvusvärvides. Eritellimusel sinisest, mustast ja valgest kangast kokku õmmeldud särgil on paremalt vasakule langevad lainjad Eesti lipu värvid ning paremal rinnal Tallinna Maratoni logo. 42,2 km distantsil osalejatel on särk hinnas, teistel distantsidel startijad, saavad selle soetada soodushinnaga.
Harrastajad ja tipud ühisel rajal
Tallinna Maratoni rajal saab jooksurõõmu nautida suur hulk harrastajaid, kuid kohal on ka palju tippsportlasi. Seda enam, et tänavu tuleb võistlus tippkonkurentsis läbi aegade kõige kõrgetasemelisem ja tihedam, sest spordisündmus on esmakordselt Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu eliittasemega (World Athletics Elite label) jooksuvõistluseks nii maratonide kui poolmaratonide arvestuses. „Mida kõrgem on võistluse korraldustase ülemaailmses kvalifikatsioonis, seda rohkem on võimalik teenida kõrgeid reitingupunkte nii Eesti kui välismaa jooksjatel, mis on üheks oluliseks eeltingimuseks jõudmisel tiitlivõistlustele,“ selgitab peakorraldaja Mati Lilliallik.
Tallinna Maratoniga sarnaselt kuuluvad eliittasemega jooksude hulka mitmed tuntud Euroopa suurlinnade mainekad võistlused, sealhulgas Pariisi, Praha, Rooma, Lissaboni, Viini, Frankfurti ja Sevilla maratonid ning mitmed suurjooksud teisteltki kontinentidelt.
Eesti üks paremaid pikamaajooksjaid Roman Fosti jookseb 10. septembril Tallinnas oma viimase tipptasemel maratoni. Kõigil jooksusõpradel on hea võimalus Romka viimasest suurjooksust osa saada ise kaasa joostes või raja ääres kaasa elades. Päev enne maratoni, 9. septembril, on Fosti starteriks poolmaratonist ja 10 kilomeetri Rimi Sügisjooksust osavõtjatele, kellel on hea võimalus stardieelselt meie edukat maratonimeest sooja aplausiga tunnustada.
Tallinna Maratoni programm
Programm algab reedel 8. septembril 5 km Nike Noortejooksuga, jätkub laupäeval 9. septembril 21,1 km pikkuse poolmaratoni ja 10 km Rimi Sügisjooksuga ning lõpeb pühapäeval 10. septembril klassikalise 42,2 km maratonijooksuga. Kavas on ka Limpa lastejooksud ning terve septembrikuu vältav virtuaalne Maratoni Kombo.
Eesti suurimale rahvaspordisündmusele saab registreerida internetiaadressil www.jooks.ee
Registreerimise viimane soodusvoor kestab augusti lõpuni.
Tekst: Kärt Radik
Fotod: jooks.ee
Avafoto: Jarek Jõepera
Daniel Kõopuu: üle kõige armastan jalgpalli ja matemaatikat