Jaht ihaldatavaimale spordikarikale on alanud | Sportland Magazine

Jaga „Jaht ihaldatavaimale spordikarikale on alanud“

Jaht ihaldatavaimale spordikarikale on alanud

Purjetamismaailmal on Ă€revad ajad – 17. juunil algab Bermudal otsustav lahing maailma vanimale ja vÀÀrikaimale spordikarikale America’s Cup.

See on sĂŒndmus, mille publikuhuvi ulatub sadadesse miljonitesse ning kuhu pÀÀsevad osalema vaid selle ala vaieldamatud superstaarid. VĂ”istlust peetakse kĂŒll 35. korda, kuid selle ajalugu ulatub aastasse 1851. Nimelt Ă”nnestus 166 aastat tagasi Inglismaal Cowesi linna purjerekatil Ameerika kuunaril America vĂ”ita kĂ”iki inglaste purjelaevu ning koju viia The Royal Yacht Squadron Cupi auhind, mille juurde kuulus ka 100 gini auhinnaraha. VĂ”istlusi jĂ€lginud kuninganna Victoria olevat uurinud, et kes tuli teiseks. „Teie Majesteet, ei ole teist,“ sai ta oma saatjaskonna liikmelt vastuseks. See fraas vĂ”tab kokku America’s Cup deviisi ja sobib kirjeldama meeskondade pingutusi tĂ€iuseotsinguil.

Inglismaal vĂ”idetud karikas jĂ”udis New Yorgi Jahtklubi vitriinkappi, kus see vĂ”idujahi jĂ€rgi  America’s Cupiks ĂŒmber nimetati. Muide, ameeriklastel Ă”nnestus seda oma auhinnakapis hoida lausa 132 aastat ja kogu vĂ”istluse ajaloo jooksul on seda vĂ”ita Ă”nnestunud kokku vaid neljal rahvusel.

America's Cup
Foto: Ricardo Pinto

Inseneride tipptase

America’s Cup on tĂ€napĂ€eval lisaks purjetajatele suur vĂ€ljakutse ka inseneridele. VĂ”istlustules on maailma kĂ”ige kiiremad tuule jĂ”ul liikuvad purjekad, mille inimene on suutnud vĂ€lja mĂ”elda. Tipptase, mille saavutamiseks on kulunud lugematul hulgal töötunde ning raha.

America's Cup
SÔit kÀib selle karika nimel. Foto: Ricardo Pinto

Finaalis on ruumi vaid kahele

America’s Cupi karikale vĂ”istleb kaks meeskonda. Dramaatilisele finaalheitlusele pÀÀsemiseks tuleb paatkondadel osaleda ametlikul katsevĂ”istlusel Louis Vuittoni Cup, mille Ă”nnelik vĂ”itja „viskab kinda“ America’s Cup karikakaitsjale ehk tĂ€navu Oracle Team USA meeskonnale, mille tĂŒĂŒrimeheks on 1979. aastal Sydneys sĂŒndinud austraallane Jimmy Spithill. Tegemist on lĂ€bi aegade noorima America’s Cup vĂ”itjaga, kes kirjutas end selle tĂŒkiga vĂ”istluse ajalukku 2010. aastal  BMW Oracle Racing 90 tiimis.

Tasub oma silmaga uudistada

VĂ”istlusjahtide mÔÔduvĂ”ttu kolmel korral uudistamas kĂ€inud KakumĂ€e sadama juht ja purjetaja Indrek Ilves koos abikaasa Annikaga soovitavad kogemust vĂ€ga palavalt. „Esimest korda Ă”nnestus karikat nĂ€ha Valencias. Viis, mil moel seda hoiti, oli tĂ”siselt muljetavaldav – lindid, turvamehed, valged kindad. Sadam oli vĂ”istluse ajaks tĂ€iesti ĂŒmberehitatud, kergkonstruktsioonidest oli lausa vĂ€ike linnak valminud, mille juurde kuulusid erinevad poed ja lÔÔgastusalad. Luna Rossa baasi teisel korrusel oli nĂ€iteks kino, kuhu viis eskalaator. Paigas oli iga detail, isegi kanalisatsioonikaevude kaaned olid America’s Cup logodega. Pealtvaatajatele pakuti vĂ”imalust alustega veele vĂ”istlusjahte uudistama minna. Meeskondade heitlust sai jĂ€lgida suurtelt ekraanidelt koos sinna juurde kuuluva graafikuga, mis teeb ala vaatemĂ€nguliseks ja arusaadavaks ka purjetamisvĂ”hikule,“ meenutab Sportland Helly Hanseni Baltikumi tootejuht Annika Tuisk-Ilves. Indrek lisab, et vĂ”istlusel osalevate paatide jĂ€lgimine on omamoodi sĂŒrreaalne kogemus. „Tuult praktiliselt pole, aga alused sĂ”idavad jubeda hooga. See ongi vist kĂ”ige erilisem. On saavutatud tase, kus paat suudab sĂ”ita tuulest neli korda kiiremini. TĂ€navu eelsĂ”ite vaadates nĂ€itas kiirust 43 sĂ”lme, tippkiirused on vĂ”istluste ajal 47-48 sĂ”lme, kuid ilmselt pole ka 50 mitte mingi probleem.“

Eestlased koos Uus-Meremaa tiimiga
Eestlased koos Uus-Meremaa tiimiga. Foto: Piret Salmistu

Eesti lipp America’s Cupil

Kalevi Vapperi meenutustest ajakirjas Tehnikamaailm 2007. aastal 1. juulil ilmunud artiklis vĂ”ib lugeda, et ajalooliselt oli ka eestlastel vĂ€ljakutsujana plaan starti minna 1992. aastal San Diegos, mille jaoks valmis Tallinna ja Leningradi ĂŒhisprojektina sĂŒndikaat Red Star. Alus ehitati Pirital, kontruktoriks oli Oleg Larionov ning purjed valmisid Tiit Haagma purjetöökojas. Jaht ootas juba Tartu sĂ”javĂ€elennuvĂ€ljal Antonov-124 transpordilennukis Ă”hkutĂ”usu, kuid paraku jĂ€i see plaan viimasel hetkel siiski katki. Ajad oli segased, Eesti oli Ă€sja NĂ”ukogude Liidust vĂ€lja astunud ning kuna soov projektist osa saada oli ka Venemaa huvigrupil, siis Ă”nnestus neil koos enda plaani nurjumisega kriips peale tĂ”mmata ka Red Stari osalusele.

Annika koos purjetamismaailma ihaldatuima trofeega.
Annika koos purjetamismaailma ihaldatuima trofeega. Foto: erakogu

Tee suure unistuse poole algab vÀikestest sammudest

Indrek Ilves toimetab Eesti purjeringkonnaga selle nimel, et kunagi oleks pĂ”hjust ka mĂ”ne profisarjas seilava eestlaste ĂŒle uhkust tunda. „America’s Cup’i osas on see muidugi kĂ”ige raskem, pigem on tĂ”enĂ€olisem Volvo Ocean Race, mille starti me nĂŒĂŒd Alicantesse ĂŒhe suurema delegatsiooniga lĂ€heme. EesmĂ€rk on tutvuda korraldamise taga oleva maailmaga, luua kontakte, et tulevikus saaks ehk mĂ”ni eestlane alustuseks kuskile tiimi liikmeks, tehniliseks töötajaks vĂ”i meediaspetsialistiks. Oluline on jalg ukse vahele saada, olla informeeritud ja Ă”igel ajal Ă”iges kohas. Tipptiimid otsivad oma meeskondadesse aegajalt sĂ”itjaid, miks siis mitte teha valik eestlaste seast,“ leiab Ilves.

„Muide, tasub ehk Ă€ra mĂ€rkida, et meeskonnad komplekteeritakse vĂ€ga erinevate spordialade esindajatest. NĂ€iteks leiab sealt lisaks purjetajatele ka sĂ”udjaid ning endisi tipprattureid. Sama hĂ€sti vĂ”iks nĂ€iteks Kangerti vĂ”i TaaramĂ€e jĂ€rgmine unistus hoopis purjetamismaailmaga seotud olla.“

Kuidas elada kaasa America’s Cup’i finaalile?

Kui sind just Bermudal pole, siis on vĂ”istluse korraldajad loonud spetsiaalse mobiiliĂ€pi, mille vahendusel saab sĂŒndmuste arengul kenasti silma peal hoida. Vaata lĂ€hemalt siit!

Tekst: Marta Vasarik

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Sarnased postitused

JĂ€rgmine postitus:

MyFitnessi pöörane spordisuvi‹

Edasi skrollides kuvatakse jÀrgmine postitus