Muinasjutulises Viljandi linnas sündinud ansambel Minimal Wind on sõpruskond, kelle loomingu pretensioonitu puudutus viib kuulaja rändama kunstimaailma närvekõditavatele radadele.
2021. aastal kokku tulnud bändi suurimaks ühiseks unistuseks on jõuda päriselt suurtele lavadele ja anda staadionikontserte. Laulja Elisabeth Tiffany Lepik leiab, et ühine loominguline energia on juba praegu nii võimas, et pisemad klubid jäävad varsti kitsaks. “Naudin igat hetke sellest, kus me praegu oleme ning luban, et jätkame suurelt unistamisest,” ütleb ta.
Laulukirjutajad, kitarristid ja produtsendid Paula Pajusaar ja Taavi-Hans Kõlar nõustuvad eelkõnelejaga. Taavi lisab: “Looming ja loomine on minu maailma kõige tähendusrikkam osa. Olen 15 aastat unistanud bändiga n-ö lendu tõusmisest, et olla pidevalt silmitsi uute väljakutsetega, esitada muusikat ning luua midagi teiste jaoks väärtuslikku. Elangi just praegu seda unistust. Ausalt!”
“Kui veel unistamisest rääkida, siis kunagi tahan koos Paulaga oma multika välja anda ja ühel ilusal päeval võiks üle maailma luua Minimal Wind kuurortid ehk loomekeskused, kus uhkete telerite asemel on tubades kitarrid ja kus käivad puhkamas ning koos midagi ägedat välja nuputamas kõikvõimalikud erinevad loovisikud.”
Inimesed inspireerivad!
Kõik bändi liikmed tunnevad, et elu on neid kokku viinud õigete inimestega, kellega koos kaardistamata aladele liikuda. Taavi sõnul on nad ümbritsetud omamoodi naljakate, usaldusväärsete ja särasilmsete tüüpidega. ”Kõige enam motiveerivad mind fännid, kes panevad pingutama. Kuidas luua ühine energia, millesse koos kuulajatega ennast kaotada? Kuidas anda endast parim moel, mis oleks kuulaja jaoks ekstaatiline? Mõtlen nendele küsimustele lugusid kirjutades ja püüan endast anda parima. Arvestan alati sellega, et minu kirjutatu võib mingil määral mõjutada kuulaja vaimsust.”
Paula jaoks on neile suureks toeks ja suunanäitajaks Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia heliinsenerist õppejõud José Diogo Neves, kes on aidanud helid kokku miksida ja masterdada ka nende uusimatel lugudel “What to Make of This” ja “Spacecraft”.
Elisabeth toob välja, et tegelikult on kogu Viljandi linnas valitsev õhkkond väga inspireeriv, millele annavad kas või koolikaaslased palju juurde. “Nemad on mind vist kõige enam mõjutanud ning isegi muutnud. Rõõmustan nähes, kuidas hetkel on Viljandis pead tõstmas vinge indie roki skeene.”
“Unistajad oleme me bändis ilmselt kõik,” mõtiskleb Taavi. “See aitab meil jõuda edasi loominguliselt ning teha midagi, mida seni veel tehtud pole. Kusjuures bändi Minimal Wind konkreetsed eesmärgid leiab meie kitarristi Velle koduse prooviruumi tahvlilt. Need on tal seal koos isiklike eesmärkidega, seega vahel võib juhtuda, et täidan bändi omade asemel hoopis neid,” ütleb ta naljatledes.
Praegu on põnevad ajad
“Meil on varsti mänedžeri vaja,” räägib Paula. “Hetkel on käsil nii palju tegevusi, et nende tulva alla võib ära uppuda. Maikuu algul tuli välja uhiuus singel ja valmistume esinemisteks Tallinn Music Weekil ning Genialistide Klubis Tartus. Suvel teeme tiiru Setomaal Treski festivalil. Samas alati leiame aega omavahel musitseerimiseks, sest just see ongi bändi tegemise essents.” Elisabeth avaldab veel, et Minimal Wind töötab agaralt ka esimese ühise albumi kallal, mis peaks kõigi eelduste kohaselt ilmuma hiljemalt selle aasta novembris. Bändi tegemistel saab silma peal hoida veebilehel www.minimalwind.ee.
Vaimu puhatakse liikudes
Kuna loometöö nõuab suurt vaimset pingutust, siis uue energia ammutamiseks kasutavad muusikud kehakultuuri maailma imelisi võimalusi. Elisabeth tunnistab, et saab mõnusast jooksuringist uut energiat ja hea tuju. “Lisaks olen enda jaoks avastanud venitamise ja jooga. See on uskumatu, kui hästi see hommikuti keha päriselt äratab.”
Paula tunneb end kõige paremini ujudes ning peab lugu heast saunast. “Vahelt teen kodus joogat ja seljaharjutusi. Lapsena proovisin karated, tantsimist ja purjelauasõitu. Jalgpall meeldib ka, see on mind läbi kogu elu saatnud. Sportlikeks unistusteks on ära proovida lohesurf ning taas nii purjelauaspordi kui tantsimise juurde tagasi jõuda. Minu meeli köidab ka Alexanderi tehnika, mis uurib mõtte ja tegutsemise suhet ning mille põhieesmärk on leida inimkeha loomulik tasakaal.”
Taavi suundub igal võimalusel jalgpalliplatsile. “Mind võib sealt leida umbes kuni kolmel korral nädalas. Jälgin, et liiguksin iga päev. Spordi juurdes on minu jaoks kõige tähtsam kohalolu. Nii muusika kui spordi kohta kasutatakse tihti sõna “mängima”, mis tähendab tegelikult hetkes olemist ehk kogu tegevus on autoteeliline – eesmärk on tegevus ise, mitte midagi väljaspoolset.” Oma eesmärgina toob ta välja Viljandi muusikute ja näitlejate jalgpalltiimi loomise. “Nimeks sobiks sellele näiteks FC Minimal Wind.”
Bändi valik on Vans
Sportlandi uues ketsikampaanias on Minimal Wind Vansi saadikuks. Selle brändi tooted sobivad ideaalselt ka lavale. Elisabeth on vaimustuses platvorm tennistest. “Need on lühikesele inimesele ideaalsed ja väga ilusad,” kiidab ta. “Sama kütekestatud olen ma ka oma erilistest kirjudest Vansidest, mida kandes kavatsen anda enamuse kontserte.”
Riietusest valib ta kõrvale midagi sobivat, mille peamiseks märksõnaks on mugavus. “Seljas olevad rõivad peavad väga hästi hingama, see aitab oluliselt nii enesekindlusele kui vabale olekule kaasa.”
Paula ütleb, et oli noorena see tüdruk, kes käis poes Vansi ketsidest unistamas. “Hetkel olen kõige õnnelikum oma suure rohelise Vansi pusa üle ja mõtlen, kuidas see väike mina rõõmustaks.”
“Riidekapi filter on mul üldiselt väga tugev – asi, mis minu kapis on, peab mulle piisavalt meeldima, et olen seda valmis iga päev kandma, see peab olema pehme, mugav ja ei tohi esindada kiirmoodi. Märksõnaks on minimalism. Vans jõuab minu kappi küll!””
Ka Taavi teatab, et see bränd on tema unistustest läbi käinud. “Vansis saavad kokku lahedus ja vastupidavus! Igapäevases riietumises on minu jaoks oluline detailide paikapidavus – sokid võiksid olla õiget värvi ja kõik toonid omavahel kokku sobida. Suures plaanis olen sarnaselt Paulaga samuti minimalismiusku.”
Vansi suurim austaja on bändi trummar Ralf Erik Kollom. “See bränd on minu valikus olnud juba aastaid, Vansi ketsid on ühed kõige mugavamad jalanõud, millega igapäevaselt ringi käia ja eriti hea on nendega ka trumme mängida. Jalad teevad pedaalide taga väga palju tööd ning nende tunnetus mängib üliolulist rolli. Mul on isegi pidulikeks sündmusteks oma lemmikud kapis olemas, nendeks on üleni musta värvi Vansi klassikalised slip-on tennised.”
“Vansil on väga palju erinevaid ägedaid disaine ja mudeleid, poes olles on vahel ikka väga keeruline valida ning ka kodus tuleb tihti pead murda, et just need sellesse päeva sobilikud ketsid välja valida. Vans on minu suur lemmik ning usun, et ka jääb selleks!” rõhutab Ralf.
Tekst: Marta Vasarik
Sportland Järve teenindaja Martin Põldoja: kogu minu vaba aeg möödub jalgratta seljas