Kunnar Karu kasutab keha ja vaimu kosutamiseks maailma parimat nippi

Klassikasõite koondava maineka suusasarja Visma Ski Classics võistluste direktor ja tulihingeline matkaja Kunnar Karu pakkis jaanuari alguses koti ja võttis väikebussi roolis suuna Šveitsi kaguosas asuva Engadini oru poole. Eesmärgiks oli nii töö kui ka mägedes matkamine.

Esimeseks sihtpunktiks oli talle kuulsa Sankt Moritzi suusameka lähedal peetud üheksast etapist koosneva sarja avavõistlus – La Diagonela. Edasine teekond viis seikleja Itaaliasse ja sealt Tšehhi, kus toimus Jizerska 50 suusamaraton.

Koroona aasta on Kunnari kinnitusel reisimise oluliselt keerukamaks muutnud. „See pole enam lihtsalt peavalu, vaid suur peavalu,“ ütleb ta ja jätkab: „Üksinda sõites on nakatumise risk madal – ise keerad rooli, tangid, liigutad maksekaarti ja sõidad edasi. Vahepeal tuleb täita ankeete, teha teste ja võimuesindajatele selgitusi jagada. Pidevalt muutuvas infovoos orienteerumine on veel omaette teema, tihti tuleb lahenduse leidmiseks kohalikelt nõu küsida.“

Asjaajamine võtab tema sõnul tavapärasest tublisti rohkem aega ja toob kaasa lisakulutusi. „Näiteks Itaalias on piirangud maakonniti erinevad ning ühe koroonaviiruse testi eest tuleb välja käia 130 eurot. Mööda Euroopat reisides tuli mul parimatel päevadel lausa kaks testi teha. Kulukas, aga pääsu pole,” ütleb ta.

Vaba aeg olgu sportlik

Tööst vaba aega eelistab Kunnar võimalusel alati värskes õhus sisustada. „Mägedes matkamine on keha ja vaimu karastamiseks väga hea viis. Pandeemia ainus nii-öelda tore külg ongi see, et tavaliselt turistidest tulvil rajad on inimtühjad – nõlva esimesed jäljed on sinu omad ja saad uhkes üksinduses puuderlumes laskumist nautida,“ lausub ta.

„Looduses uidates ei kohta isegi mitte loomi, siin on ainult Karu,” muheleb Kunnar. „Rahu ja vaikus teevad sellel hooajal mägedes matkamise väga eriliseks. Tšehhi populaarseimasse suusakuurordisse Spindler Mlyni jõudes kohtasin esimesel päeval kokku ehk ainult viit suusatajat. Enamik riike on suusakeskused sulgenud, Šveitsis on nõlvad avatud ja suusaliftid töös, kuid turiste seal väga ei ole. Tegelikult on turismiäride hääbumist väga kurb vaadata,” tunnistab matkaja.

„Itaalias Sotoguddas veetsin ühe päeva jääseina ronides. See väljakutse oli tavapärasest keerukam, sest kui üldjuhul on jääsein nii-öelda trepiks pekstud ehk jälg ees, siis teiste harrastajate puudumisel tuli ülikõvaks külmunud jääga kahekesi koos köiekaaslasega rinda pista. Valitud marsruut kujunes kohati ootamatult raskeks,“ meenutab ta.

Lumeolud on Kunnari sõnul tänavu kõikjal väga head. „Kui teed praegu plaane mais või juunis mägedesse minemiseks, siis pead arvestama, et nii mõnelgi valitud marsruudil võib veel lund kohata. Isegi kohtades, kus seda viimasel viiel aastal pole ette tulnud. Itaalias pidime laviiniohu tõttu lausa murdmaasuusatamise maratoni trassi muutma. Kohalike sõnul pole nad viimase veerandsaja aasta jooksul korraga nii palju lund näinud. Suusatada saab seal ilmselt vähemalt kuni maikuuni.“

Mõnusa elamuse taga on hea varustus

Reisile võttis Kunnar kaasa vanad head järele proovitud The North Face’i tooted. „Ventrix on materjal, mis peab tuult, annab sooja ja hingab väga hästi. Sellest valmistatud jope läheb otse sooja pesu peale ning kuni kümne miinuskraadini pole rohkem kihte vajagi. Jalas olid mul koorikpüksid ja lumesaju, tuisu ning tuulega võtsin kotist välja The North Face Future Light kangast valmistatud koorikjope. Komplektina töötab see kõik koos alati ülihästi ja sobib suurepäraselt ka kodumaistesse oludesse. Ütleme nii, et matkal on nende riietega elu väga ilus, isegi siis kui tuul tahab mütsi peast puhuda,” kiidab ta.

Uus The North Face’i kollektsioon jõuab temani käesoleva aasta maikuus ning matkaja lubab, et uued tooted läbivad esimese tõsisema tuleproovi samuti mägedes ning siis selguvad ka selle hooaja uued lemmikud.

Reisida tuleb targalt

Maratonide korraldamise eesmärgil poolteist kuud väldanud reisi ette võtnud Kunnar tundis end kogu aja vältel üsna turvaliselt. Mehe sõnul olid võistluste eeskirjad nii ranged, et ainus koht võõrastega kokku puutumiseks oli toidupood. „Restoranides ei käinud, korteris elasin üksinda, söögi valmistasin ise. Koosolekuid pidasime digitaalselt, igal pool tuli kanda maski, hoida distantsi ning koroonatest tuli teha korra nädalas,“ räägib ta.

Kunnar leiab, et Euroopas arukalt reisimine on Eestis ühistranspordiga liikumisest kordades ohutum. „Lennufirmad nõuavad, et kõik reisijad oleksid testitud. Võimalusel ei panda inimesi kõrvuti istuma. Ühistranspordis puudub aga igasugune kontroll, osad ei kanna maskigi. Samas on reisimisel ja reisimisel väga suur vahe – linnaturistina kõrge nakkuskordajaga riiki minnes restorane ja vaatamisväärsusi külastades, võid ikkagi haigeks jääda. Üksinda mägede ja metsade vahel värsket õhku hingates pole vaja haigust karta,“ mõtiskleb ta.

Reisieelarve suureneb

Reisimise tulevik tundub Kunnarile pigem tume. „Juba praegu on lennupiletid ja rendiautode hinnad pea kaks korda kallimad ning valida saab väiksema hulga majutusasutuste vahel. Ilmselt hakatakse lähitulevikus vaktsineerimise kohta tõendit nõudma või tuleb jääda karantiini. Kui vanasti lükkasid gloobusele hoo sisse ja panid näpu suvalise koha peale, siis täna enam nii teha ei saa. Samas võib-olla paneb just see olukord inimesi uusi kohti ja võimalusi avastama. Ilmselt mõeldakse rohkem sellele, kuidas reisimist võimalikult kontaktivabalt ellu viia – hotellide asemel renditakse kortereid, ühistranspordile eelistatakse rendiautot ning  turismilinnade asemel peetakse paremaks mägikülades ringi vaadata. Matkamaailm muutub kindlasti ja ilmselt suureneb reisieelarve sama sisu juures vähemalt poolteist kuni kaks korda,“ tõdeb ta.

Koos Kunnariga matkale!

Tegelikult ei peagi Euroopasse mägesid vallutama minema, ka Eestis on tore matkata ning seda saab teha isegi koos Kunnariga. Esimene võimalus selleks on 24. veebruaril Eesti Vabariigi 103. aastapäevale pühendatud sini-must-valgel Elamusretkede eriretkel, mis viib talviseid elamusi koguma Pärnumaal asuvatele Kaisma järve äärsetele matkaradadele.

„Tänastes oludes selliseid sündmusi korraldades tuleb teha hulga tegevusi teistmoodi  – gruppide komplekteerimisel matkajuhtide arvu ja rühma minimaalset suurust silmas pidada, stardis ja finišis maske kanda ning distantsi hoida. Samas luban, et osalejate jaoks mõeldud toidupakid sisaldavad endiselt vabariigi parimaid kiluvõileibu, matka meeleolu saab olema pidulikult ülev ja elamus rabav. Traditsiooniliselt leiavad ära märkimist parimad rahvusvärvides kostüümid,” ütleb Kunnar.

Matkajuht leiab, et looduses liikumine on parim viis maailmas valitsevast negatiivsusest välja lülitamiseks. „Vaimu värskena hoidmine on väga oluline! Eestimaal on õnneks suurepäraseid võimalusi segamatult matkamiseks üsna rohkelt,“ kinnitab ta.

Tekst: Marta Vasarik