Signe Ventsel: Sportlandi panus töötajate arendamisesse on märkimisväärne

Signe Ventsel on sportlik ja inspireeriv naine, kes põneva igapäevatöö kõrvalt jõuab aukartustärataval tasemel sporti teha. Eelmisel aastal osales ta SPORTLAND x IRONMAN Tallinn 2022 Akadeemia treeningutel ning Sportlandiga seovad teda ka meeskonnakoolitused. Räägime temaga tööst, enesejuhtimisest spordi kaudu, motivatsiooni hoidmisest, tassi täitmisest ja paljust muustki.

Millega sa igapäevaselt tegeled?

Olen organisatsioonide arengupartner tööandja brändi ja enesejuhtimise teemadel. Ka tööandjad peavad ennast brändima, sarnaselt toodete ja teenustega. Seda ikka selleks, et selgelt väljendada, miks selles organisatsioonis võiks töötada või mis teeb seal töötamise eriliseks ning kuidas meeskonnaliikmetest saaksid ennastjuhtivad inimesed.

Räägi oma koostööst Sportlandiga.

Minu koostöö Sportlandiga sai alguse meeskonnakoolitusel, kus kohtusin kaupluste juhatajatega. Mõtestasime lahti iseenda minapildi teemad: kuidas olla edukas enesejuht kiires töömaailmas ja kuidas kõik need tegemised meeskonnaliikmete identiteeti kujundavad.

SPORTLAND x IRONMAN Tallinn 2022 Akadeemias kutsusin kõiki osalejaid GROW mudeli abil eesmärke lahti kirjutama, jagasin nippe, millised tegevused toetavad fookuses püsimist ja kuidas tihedal treenimisel entusiasmi säilitada. Arutasime ka seda, kuidas targalt taastuda.

Lisaks lõin sisu kahele Sportlandi õppekeskkonna videole, et töötajad saaksid iseenda arengule hoogu juurde anda. Kui on tahet isiksusena kasvada, siis peegeldub see ka meeskonnas ja koostöös.

Teen täna koostööd väga paljude organisatsioonidega ja aitan tööandja brändi atraktiivsemaks muuta. On suurepärane, et Sportlandi panus töötajate arendamisesse on märkimisväärne ning ettevõte võimaldab töötajatel julguse musklit kasvatada erinevate sportlike kogemuste kaudu. Sportlikud kogemused vormistame taipamisteks ning siis seame endile julged eesmärgid.

Sinu aasta algus on olnud sportlikult tegus. Milliste spordisaavutuste üle rõõmu tunned?

Rõõmustan, et osalesin juba kolmandat korda Marcialonga suusamaratonil. Sel maratonil on oma võlu, mis inimesi ikka ja jälle tagasi toob. Üritus toimub kauni loodusega Itaalia Alpides, viimased paar kilomeetrit kulgeb järsu tõusuga mägiteel. Minu aeg tuli 5 tundi ja 27 minutit, parandasin eelnevat sooritust umbes 30 minutit.

Maratonilt sain kaela kolaka rauda, kuid see medal sümboliseerib rasket pingutust ja ülevoolavaid emotsioone. Kui suusatamist armastate, siis soovitan kindlasti Marcialonga maratoni. Need, kes meie seltskonnas esimest korda sõitsid, jäid väga rahule.

Kas oled spordiga tegelenud juba lapsepõlvest? Mis on sinu lemmikspordiala?

Lapsepõlves käisin kergejõustikutrennis. Sain häid kogemusi, kohtusin lahedate inimestega ning võitsin nii mõnedki medalid. Lemmikspordiala mul siiski pole. Pigem naudin, et olen leidnud igal aastaajal endale meeldiva ala. Talvel murdmaasuusatamine, sügisel ja kevadel jooksud-matkad, suvel maanteeratas. Esimest korda panin rattakingad jalga eelmisel aastal triatlonilaagris Hispaanias. Suvel maanteerattaga pikki trenne teha ja suvesoojust nautida – see on idüll! Sel suvel on plaanis taas ka Niitväljale golfi mängima jõuda.

Kas oled rohkem omapäi tegutseja ja sportija või naudid kaaslastega kulgemist?

Kuidas kunagi. Vahel armastan üksi jooksmas käia, et oma mõtteid mõelda ja plaane teha. Enamasti ühendan mõttetöö just liikumisega ega istu planeerimiseks kontorilaua taga.

Mitu korda olen läinud esmaspäeva varahommikul Haanjasse suusatama, et siis rajal mõne meeskonnakoolituse raamistik paika panna või hoopis tehtu üle arutleda. Kui aga tunnen, et olen endast kõik andnud, siis parim preemia tegusale nädalale on pikk jooksuring metsas ja mere ääres.

Samas kohtun ka sõprade, tuttavate ja koostööpartneritega joostes, kõndides ja matkates. Selleks, et kokku saada ei pea kohvikusse minema. Liikumisaasta puhul võikski kohtumised (kui vähegi võimalik) rohkem terviserajal toimuda!

Sportides on mulle väga oluline ka viisakus ja teistega arvestamine. Nii tore on, kui sportijad üksteist sõbralikult teretavad ning toetava naeratusega innustavad.

Toon ka ühe hea näite koos sportimisest. Jaanuaris, kui oli taas suur sula, läksime mehega Trummi suusatama, sest seal oli suusarada siiski olemas. Panime autos suusasaapaid jalga, vihma sadas ning ka rada tundus vesisevõitu. Vaatasin vihmasadu ja pakkusin, et läheks hoopis Nõmmele sõõrikukohvikusse, mina teen välja – mees on mul maailma kõige suurem magusasõber! Korraks oli autos vaikus, juba rõõmustasin, et ei peagi vihamaga trenni minema, aga siis abikaasa ütles, et lähme ikka, teeme kasvõi 40 minutit. Nii tegimegi.

Vahel tulevad meil kõigil sellised „täna on kehv ilm“, „täna pole hea päev sportimiseks“ tujud ja siis on hea, kui on keegi, kes liikumisele utsitab. Hirmul ja ebamugavusel on suured silmad.

Osalesid SPORTLAND x IRONMAN Tallinn 2022 Akadeemia treeningutel. IRONMANil startimine oli kindlasti paras eneseületus. Mis oli sulle kõige raskem?

Elu esimeseks IRONMAN 70.3-ks valmistumine jääb alati meelde ja nii vahvas seltskonnas treenimine oli suureks innustuseks. Nägin, kui südikad inimesed Sportlandis töötavad!

Toetus ettevalmistusperioodil ja ka võistluste ajal oli tugev ning see aitas kahtlustest üle saada. Mulle meeldis märgata inimeste arengut grupis, sest peaaegu kõik osalejad treenisid IRONMANiks esimest korda.

Eks triatloniks harjutamine ongi väga palju seotud uskumuste ja mõttemaailma treenimisega. Tasapisi tekkis arusaam, et ma suudan selle pika ja väljakutseterohke võistluse kaasa teha. Akadeemias sai nii paljusid asju proovitud esimest korda, et kogu aeg oli põnevus põues.

Minu kõige suurem väljakutse oli ujumine, sest alustasin krooli õppimisega nullist. Vahel tundus, et olen ainuke, kes ujumist selgeks ei saa. Aga siis käis klõps ja sain sellest künkast üle. Alguses olid ujumistrennid ikka rasked ja ebamugavad, vaatasin tihti kella, et millal juba ükskord läbi saab!

Jagasin oma kroolistiili õppimise väljakutset ka ühel Akadeemia üritusel. Mäletan, et Sportland Eesti tegevjuht Nelli Nilson ütles, et äkki hakkab ujumine mulle mõne aja pärast koguni meeldima. Sisimas tundsin, et nii see kindlasti ei lähe. Aga täna pean nentima, et Nellil oli õigus. Käin kaks korda nädalas ujumistrennis ning naudin seda!

Treeninguprotsess aitas mul end paremini tundma õppida – kuidas mõtlen kriitilises olukorras ja pingutuse ajal, kuidas end motiveerida, hirmudest üle saada ja teekonnal püsida. Pärast võistlust mõistsin, kui palju on mul kasutamata potentsiaali. See tõi julgust suuremalt unistada ja eesmärke seada. Sageli sisendame endale, et pole võimelised midagi saavutama või ellu viima. Võimalused on aga alati olemas.

IRONMANiks treenimine ja võistlus oli nagu üks pikk enesearenguprogramm. Kõik on võimalik! Ühes medalis on sees nii palju taipamisi ja 6. augustil olen taas IRONMAN Tallinn 70.3 stardis.

Viimasel ajal räägitakse palju vaimse tervise hoidmise olulisusest. Kuidas sina enda vaimse tervise eest hoolt kannad ja kas siin on oma roll ka spordil?

Kindlasti olengi nii vastupidav tänu spordile. Olen iseenda tassi täitmise osas väga-väga hoolikas ning tean, et ainult mina saan selle eest vastutada.

Olen märkmikku lahti kirjutanud, millest minu vundament koosneb. Nii on väga lihtne mõista, millist osa tuleb tugevdada või millise vundamendi tüki olen hooletusse jätnud.

Sport ja liikumine on kõige tugevam harjumus, mis toetab minu soovitud elustiili. Tihti küsitakse, kuidas mul on nii palju energiat – eks ikka tänu sportimisele. Tean, et ei pea ootama õnne, motivatsiooni, põnevust või midagi muud sarnast, vaid neid asju tuleb ise oma harjumuste jõul luua.

Teise olulise aspektina toon välja lugemise. Seda vajan samuti, nagu paari tassi kohvigi.

Mis inspireerib sind külmal ja pimedal hommikul ärkama ja aktiivselt tegutsema?

Kõige enam innustab mind tegutsema iseendale hea energia loomine. Ise oma energiat luua on ennastjuhtiva inimese võtmeoskusi. Sportimise kaudu saan olla efektiivsem ja paraneb ka keskendumisvõime. Lugesin hiljuti, et inimesed, kes treenivad rohkem, on vähem depressioonis ja halvema tujuga, sest treening suurendab ajus dopamiini kogust. Prantslased ütlevad, et kui on paha tuju, siis võta pokaal šampust, kui sul on hea olla, võta ikka pokaal šampust! Mina ütlen, et kui tuju on paha või otsid selgust oma tegemistes, otsid uusi ideid, lahendusi oma probleemidele, siis mine sportima või lihtsalt liikuma.

Mis teeb sinu päeva täiuslikuks?

Põnev küsimus. Olen oma ideaalse päeva kaardistanud ja lahti kirjutanud ning üheks oluliseks aspektiks on sport. Kui pole aega pikaks treeninguks, siis selleks, et teha koeraga üks kõnnikoosolek, on ikka aega! Armastan väga kõnnikoosolekuid ja kutsun kõiki oma hetki jäädvustama #kõnnikoosolek.

Ja loomulikult teeb päeva täiuslikuks üks või kaks tassi head kuuma kohvi!

Mida soovitaksid inimesele, kes justkui tahaks spordiga tegelema hakata, aga napib inspiratsiooni ja motivatsiooni?

Leia endale sõber, kes on aktiivsem, kui sina ja anna talle julgelt märku, et soovid oma liikumisharjumust arendada. Koos on oluliselt lihtsam alustada ning teekonnal püsida.

Alusta väikeste sammudega, kasvõi kaks korda nädalas pool tundi korraga ja leia endale sobiv spordiala. Soovitan läbi lugeda raamatu „Tugev aju“. Seda lugedes mõistad, kui oluline on liikumine ning kuidas saad oma aju liikumise kaudu tugevdada.

Sport kasvatab meis kindlasti ka julgust. Tehes Eesti organisatsioonides meeskonnakoolitusi ja seal inimestega suheldes põrkan ikka kokku ühe ja sama teemaga – HIRM. Hirm kriitika ees, hirm vastu võtta uusi väljakutseid, hirm ebaõnnestuda, hirm proovida uusi asju, sest ei osata mõnda tegevust jne. Hirmu tunnevad kõik inimesed, ka tippjuhid. Olen veendunud, et liikumine ja sport muudab inimesed julgemaks ning aitab julguse musklil kasvada.

Alusta sellest, et mine kasvõi väiksele külavõistlusele ja luba pulsil korraks punaseks minna. Juba see pingutus teeb sind julgemaks. Minu julguse muskel kasvas IRONMAN Tallinn 70.3 treenimise protsessi ja võistlusega 200%. Meeskonnakoolitustel toon alati välja oma moto – julgetel on alati rohkem võimalusi! Nii lihtsalt on!

Signe tegemistega saab kursis olla Instagramis.

Tekst: Ingrid Eomois
Fotod: Kayvo Kroon, Keir Rämson, Elina Malleus -Kotsegarov, erakogu.