Kert Avarsalu töötab Sportland Rocca al Mares teenindajana, aga see pole tema ainus kokkupuude spordiga, sest aastaid tagasi harrastas ta ka rattasporti ja nüüd naudib väga ekstreemsporti. Kert on läbi ja lõhki spordiinimene!
Sportlandi sattus Kert tööle tänu sõpradele, kes juba samas ettevõttes töötasid. Kuigi ta algselt kartis, et teda tööintervjuule ei kutsuta, sest ta oli tol ajal veel alaealine, siis läks hoopis nii, et juba järgmisel päeval helistati ja kutsuti vestlusele ning ta on olnud osa Sportlandi ägedast tiimist juba pea kolm aastat. „Mulle meeldib selle töö juures see, et siin on palju võimalusi enesearendamiseks ja sportimiseks, ägedad tiimiüritused, super kaubavalik ja kõige vingem kollektiiv,” kiidab ta oma töökohta.
Kõik muidugi kohe alguses lepase reega ei läinud ja Kerdi jaoks oli esimene tööpäev kindlasti kõige pingelisem. „Olin tagasihoidlik, kuulasin teiste õpetusi ja jälgisin terava pilguga, kuidas mu ümber töö tegemine käib,“ meenutab ta. „Tahtsin kõike õigesti teha, tagantjärele mõeldes proovisin ehk mõnda asja isegi liiga õigesti teha.“
Praeguseks on muidugi kõik teisiti. „Kõige esimestest töökaaslastest on alles vaid kolm, keda nüüdseks võiksin ma lausa pereks kutsuda. Ka mina olen inimesena muutunud – julgemaks, avatumaks ja sportlikumaks,“ lausub Kert.
Töö ja hobi käsikäes
Kerdi jaoks on tema töö ja hobid ühendatud. „Kui ma ei ole tööl, proovin teha trenni – kas siis käia jooksmas või BMX’iga sõitmas,“ kinnitab noormees. „Hetkel tegelen ekstreemspordiga, täpsemalt BMX-trikirattaga. Varasemalt olen harrastanud ka jalgpalli ja rattasõitu.“
Ta tunnistab, et erinevate spordialade harrastamise kogemus tuleb kindlasti ka tööl kasuks, sest just nii oskab ta kliente paremini nõustada. „Kui pole ise teatud aladega kokku puutunud, on ka klientidele väga raske soovitusi jagada,“ teab ta.
7-aastaselt rattatrenni
Kert alustas rattatrenniga 7-aastaselt, aga juba siis meeldis talle tegelikult ka ekstreemsemaid asju proovida. „Näiteks suurtest küngastest hooga rattaga üle hüpata,“ räägib ta. „Nägin kõrvalt, kuidas sõpruskonnas ekstreemspordiga tegeleti ja hakkasin selle vastu üha enam huvi tundma. Vaatasin igapäevaselt kuulsamate sõitjate videosid ja käisin rulaparkides aega veetmas.“
Aga miks ta siis kohe ka ise ekstreemspordiga tegelema ei hakanud? „Kuna tegelesin tol ajal väga heal tasemel jalgrattaspordiga, polnud ema mulle nõus tõukeratast ostma,“ selgitab Kert. „Oma 12. sünnipäeval sain aga piisavalt raha kokku kogutud, et endale ise kõige esimene tõukeratas osta. Sealt see kõik algaski.“
Ekstreemsport on Kerdi jaoks justkui väljapääs reaalsusest. „Sõitmise ajal keskendun ma ainult sellele tegevusele ning kõik muud mõtted ja mured jäävad tagaplaanile,“ räägib ta. „See adrenaliin tekitab sõltuvust. Ja need inimesed, kes ekstreemspordiga tegelevad, on saanud üheks suureks perekonnaks. Siin pole enam vahet, mis linnas või riigis sa elad. Võin julgelt öelda, et üle poole oma elust olen veetnud lenksu taga.“
Nii soovitabki Kert ekstreemsporti kõikidele inimestele, kes otsivad oma ellu põnevust ja adrenaliini. Samas annab ta kõigile, kes proovida kavatsevad, ühe olulise soovituse: „Kui alustada, tuleb seda teha rahulikult ja enda võimeid arvestades. Tihtipeale hinnatakse ennast üle ja antakse alla, kuna kõik ei tule kohe välja. Algus on raske, kuid väärt seda!“
Tekst: Keilit Aedma
Fotod: erakogu
SUUR GALERII: SPORTLAND KÕRVEMAA TRIATLON 2019