Risto Lillemets hindab kümnevõistluse juures selle nõudlikkust ja mitmekülgsust. Ta usub, et spordis edu saavutamiseks on kõige olulisem õige mõtteviis. Risto õpib nii võitudest kui ka kaotustest ja kasutab igat kogemust kui õppetundi paremuse poole pürgimiseks.
Kuidas leidsid tee spordini?
Ema pani mind noorena kergejõustikutrenni. Kuna mulle meeldis sporti teha, proovisin veel jalkat ja võrkpalli. Lõpuks jäin siiski kergejõustiku juurde, kuna selleks ajaks oli juba tehtud esimene mitmevõistlus ning see tundus väga paeluv ala.
Millega kümnevõistlus sind paelus?
Kümnevõistlus on minu jaoks perfektsuse kujund – alustades alade järjekorrast ja lõpetades sellega, et kümnevõistleja peab olema ideaalne sportlane. Peab olema kiire, tugev, painduv, hea vastupidavusega, tehniliselt võimekas ning tagatipuks mentaalselt meeletult tugev. Kõike seda balansseerides jõuabki pea ideaalse sportlaseni ning see on lausa maagiline. Seetõttu nimetataksegi kümnevõistluse võitjaid kergejõustiku kuningateks. Mina ilmselt valisin selle ala, kuna ma ühelgi üksikalal hea ei olnud, aga kõik kokku oli täitsa enam-vähem. Ja seda praegugi.
Millised alad sulle kümnevõistluses kõige rohkem meeldivad?
Alade vahel ma otseselt lemmikuid ei vali. Kümnevõistluse kümme ala on nagu kümme tüdruksõpra: kõiki tuleb võrdselt armastada ja neile aega pühendada.
Kirjelda lühidalt tüüpilist kümnevõistleja treeningpäeva.
Minul on asi välja kujunenud nii, et teen pigem hommikupoole ühe pikema trenni, läbi käib paar ala ning trenni lõppu jäävad kas jõuharjutused või lõbusad lõigud. Peale seda on lõunasöök ning paremal juhul ka üks uinak. Õhtu poole tegelen tavaliselt kõige muuga, mis tegemist vajab.
Millised on siiani sinu suurimad spordisaavutused?
Seni suurim võit on selle aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel saavutatud pronksmedal seistmevõistluses. Loodetavasti tuleb selle kõrvale veel mõni suurem ja kirkam medal.
Sportlandi „Be 1st!“ kampaania rõhutab meisterlikkuse poole püüdlemist. Meisterlikkuseni jõudmiseks on mitu olulist tegurit, aga kui oluline on seal juures spordis õige mõtteviis?
Ütleksin, et see on sportlase puhul kõige olulisem asi. Sellest tuleneb ka motivatsioon ning soov ja võime oma eesmärkide poole püüelda. Mina tahan alati võita, esimene ja parim olla. Kui see ei õnnestu, proovin leida viise paremaks saamiseks.
Kas sul on mõnikord päevi, kui ei taha trenni minna?
Jaa, neid päevi ikka tuleb ette, aga siis panen asjad kokku ja lähen ikka. See tuleb nagu iseenesest.
Tipptasemeni jõudmine hõlmab sageli tagasilöökide ületamist. Kuidas oled suutnud raskematel perioodidel toime tulla?
Teadvustan, et see aeg on mööduv, sest kogu aeg ei saagi ainult hästi minna. Tean ka seda, et kogu tehtud töö kumuleerub ning mingil hetkel võib nendest halbadest aegadest ka kasu olla.
Millised on olnud sinu sportlaskarjääri kõige raskemad hetked?
Üldiselt on kõige raskemad hetked seotud vigastuste ja haigustega, kuna siis tekib palju ebakindlust, eriti enne võistluseid. Aga nende mõtetega tuleb osata ringi käia ja need seljatada. Samas keeruline ka siis, kui mõni ala ei tule enam absoluutselt välja, siis on mõnikord targem sellega tegelemine mõneks ajaks katki jätta.
Kümnevõistlus nõuab erakordset keskendumist ja järjepidevust. Mida teed selleks, et hoida kõrget taset kogu võistluse jooksul?
See on katsetamise asi. Üldiselt tuleb juua palju veelaadseid asju ning alade vahele näksida energiarikkaid toite, näiteks kummikomme või kuivatatud puuvilju.
Kui oluline on kümnevõistluses kvaliteetne varustus?
Õnneks ma ei ole sellele pidanud tükk aega mõtlema, kuna Eesti Nike maaletoojad on mind varustusega nii palju aidanud. Hea varustus on üks edu võtmetest, sest see aitab kaasa paremale treeningkvaliteedile ning võtab ühe mure vähemaks. Mulle meeldivad väga Nike naelikud, 99% ajast istuvad need ideaalselt jalas ning tänu tänapäeva tehnoloogiale annavad sooritusele kindlasti palju juurde.
Nike on üldse minu jaoks ideaalsuse kehastus. Väga meeldib brändi stiil, mis sobib minu olemusega hästi kokku. Ma armastan väga dresside kandmist, sest see on lihtsalt nii mugav ja Nike dressid näevad ka head välja.
Millega tegeled väljaspool sporti?
Tegelikult elan üsna igavat elu, olen pigem laisklooma moodi. Kuna kvaliteetne taastumine trennidest on edu alus, siis sellele kulub palju aega. Aga sõprade jaoks tuleb ka aega leida, teleka ees meeldib aega veeta ja vahepeal teen midagi asjalikumat ka ehk siis loen kas raamatuid või netis igasugu huvitavaid asju.
Mida ütleksid nendele, kes regulaarselt ei liigu? Miks oleks siiski mõtet liikumise ja spordiga tegelema hakata?
Soovitan kõikidel inimestel leida mõni füüsiline väljund, kuna kipub nii olema, et füüsiliselt aktiivsetel inimestel on palju pikem ja kvaliteetsem elu. Alustada võiks nii lihtsatest asjadest nagu metsavahel jalutamine või rattasõit. Vaat et kõige olulisem selle juures oleks leida endale keegi kõrvale, kellega koos liikumisega tegeleda, sest siis tekib juba väike kohustus ning nagu öeldakse, siis seltsis on segasem.
Tekst: Rasmus Piirsalu
Fotod: Keir Rämson
Ainulaadne Banffi Mäefilmide Festival inspireerib seiklema ja piire nihutama