Mida peaks kindlasti silmas pidama kuuma ilmaga trenni tehes? | Sportland Magazine

Jaga „Mida peaks kindlasti silmas pidama kuuma ilmaga trenni tehes?“

Mida peaks kindlasti silmas pidama kuuma ilmaga trenni tehes?

Suveilmad on tÀnavu olnud eriti kuumad ning palavus ei paista veel lÔppevat. Uurisime pisut, mida suvekuumuses trenni tehes silmas pidada, kuidas valida tempo ja distants, kui palju juua jne. Soovitusi jagab SiS tiimi ekspert ja suurte kogemustega harrastusjooksja Kristo Reinsalu.

Distantsi valik

Jooksja vĂ”iks palaval keskpĂ€eval eelistada pigem lĂŒhemat ja kiiremat treeningut. Kuuma ilma plussiks on asjaolu, et pikalt pole vaja sooja teha. Samuti saab sĂ€rtsakama treeningu ajal poetada joogipudeli mĂ”nda varjulisemasse kohta. Siiski, kui on soov teha pikem treening, siis suvisel ajal vĂ”iksid nii jooksjad kui ratturid eelistada vĂ€lja minekuks varahommikust aega. Eelmisel aastal tegin ka ise enamuse pikkadest jooksudest stardiga hommikul 6:15, et olla 9-ks tööl.

Tempo valik

Peab paika, et ei tapa mitte distantsi pikkus, vaid ikkagi kiirus. Kuumema ilmaga soovitan jooksma minnes alustada ettevaatlikumalt. Kui lĂ”petada treening tĂ”usvas tempos, siis mĂ”jub see positiivselt enesehinnangule, samuti on treeninguefekt niimoodi suurem. Kui ei leia endas motivatsiooni lĂ€bida viimased kilomeetrid kiiremini, siis visualiseeri korraks vĂ”istlusolukorda. Juba ainuĂŒksi sellest mĂ”tlemine tekitab adrenaliinipuhangu ning kilomeetri aeg lĂ€heb kiiremaks.

Treeningpaiga valik

Muidugi oleks varjulisemas kohas treenimine parem kui lauspĂ€ikese all. Samas, kui varjus Ă”hk ei liigu ĂŒldse, siis oleks kuumutav pĂ€ike ja jahutav meretuul kindlasti parem kombinatsioon.

Riietuse valik

Liibuv vÔi mitte liibuv riietus sÔltub kindlasti sellest, mis on mugavam. Kuumaga vÀlja minnes on aga olulised kaks asja: esiteks mÀÀrida pÀikesekaitsekreemiga enne trenni kokku kohad, mis vÔivad Àra pÔleda (nt selja tagant abaluude pealt) ning teiseks kanda pea kaitseks heledat peakatet. VÀltida vÔiks kompressioontoodete kandmist, mis on mÔeldud lihaste vereringluse parandamiseks, sest palava ilmaga oleks antud juhul efekt risti vastupidine.

Kas ja mida tarbida enne trenni?

SĂŒĂŒa vĂ”iks seda, mis on kergesti seeditav ja millega on inimene harjunud. Kindlasti on A ja O vedelik. Treenides vĂ”ime kaotada sĂ”ltuvalt intensiivsusest 0,5-2 liitrit vedelikku tunnis. Teadlikum sportija on arvatavasti kuulnud, et 2%-line vedelikukaotus kehakaalust vĂ”ib vĂ€hendada kehalise töövĂ”ime langust kuni 20%. MĂ”ni tippmaratoonar on kaotanud jooksu ajal vedelikku koguni niipalju, et see moodustab ĂŒle 10% kehakaalust. Parim soovitus on astuda enne trenni kaalule, liita juurde tarbitud vedeliku hulk trennis ning lahutada saadud summast enda kehakaal pĂ€rast pingutust. Kui tead kaotatud kaalu nĂ€iteks 40 minutilise jooksu jĂ€rel, siis oskad edaspidi vedelikukaotust paremini ennustada.

Miks paljas vesi treeningu ajal pole alati parim jook?

Kes on koolis bioloogia tunnis Ă”petajat kuulanud, teab, et meie organismist 60-65% moodustab vesi. Veidi vĂ€hem inimesi teab, et meie kehas ei ringle kraanivesi. SeetĂ”ttu pole mingi imelugu, et juues suurtes kogustes paljast vett, vĂ”ib see jÀÀda lihtsalt makku loksuma. Sellega seoses tasub meelde jĂ€tta kasulik nipp: vette lisatud mineraalained parandavad vedeliku omastamist isegi kuni kaks korda. KĂ”ige rohkem kaotame higistamisel soola (kui vaatad mistahes joogi pakendit, siis otsi sĂ”na „naatrium“). Palju vĂ€hem lĂ€heb vedelikukaotusega kaotsi magneesiumi ja kaltsiumi. Ometi on ka neid aineid sportijale vĂ€ga vaja, sest ilma ĂŒheta ei toimu lihaste pingutus- ja ilma teiseta lihaste lĂ”dvestusfaas piisavalt tĂ”husalt.

Mida treeningu ajal tarbida?

Tunnis vĂ”iks tarbida 500-1000ml vedelikku. Ometi on see jooksjatel reaalsuses vĂ€ga keeruline. SeetĂ”ttu on eelnev vedeliku laadimine kriitilise tĂ€htsusega. Toon nĂ€ite: kui laupĂ€eva keskpĂ€eval on vĂ”istlus vĂ”i pikem treening, siis vĂ”iks kogu reedese pĂ€eva olla joogipudel kĂ€eulatuses. Kui Ă€rgata alles Ă”htul vĂ”i hakata mĂ”tlema vedeliku tarbimisele laupĂ€eva hommikul, siis olete juba hiljaks jÀÀnud. Loomulikult ei ole suurt kasu, kui lahmida endale sisse ainult paljast vett. Tore on, et jĂ€rjest rohkem inimesi on hakanud lisama tavalise vee sisse mineraalaineterikkaid joogitablette. Kuna need on tavaliselt ka hea maitsega, siis on see hea alternatiiv soolasele mineraalveele. Samuti ei saa sealt ĂŒleliigseid kaloreid, mida sisaldavad kĂ”ik muud turul mĂŒĂŒdavad nn “maitseveed”.

Kuidas vÀltida lihaskrampe?

Need, kes kurdavad lihaskrampide ĂŒle, peaksid juba enne raskemat trenni vĂ”i vĂ”istlust jooma mineraalvett, mis sisaldab magneesiumi ja kaltsiumi. Teine vĂ”imalus on valida kalorivabad joogitabletid, mis sisaldavad vajalikke mineraalaineid. Soolakapslid ja magneesiumiampullid jÀÀgu pigem triatleetidele, kelle treeningkoormused on kohati ekstremaalsed.

Kuidas peale treeningut taastuda?

KĂ”ige tĂ€htsam on pĂ€rast raskemat treeningut nn taastumisaknas kindlasti sĂŒĂŒa. Juhul, kui on olnud pikem ja/vĂ”i lĂŒhem lihast lĂ”hkuva iseloomuga treening, siis vĂ”iks esimeses jĂ€rjekorras teha endale valguĆĄeigi. Viimase kĂŒmnendi jooksul on isegi pikamaajooksjad hakanud palju rohkem tarbima kĂ”rgekvaliteedilist valku paremaks taastumiseks. Vedeliku puhul soovitavad sporditeadlased taastada 150% koormuse ajal kaotatud vedelikust 5 tunni jooksul pĂ€rast pingutust. Tuleks juua 600 ml vedelikku tunnis (5 tunni jooksul) juhul, kui koormuse tagajĂ€rjel oli vedelikukaotus 2 kg. IgaĂŒks saab teha omad arvutused ise.

Millal trenn pigem vahele jÀtta?

Ei soovita trenni minna siis, kui öö on jÀÀnud poolikuks ja/vĂ”i on manustatud vĂ€gijooke. Alkohol pĂ”hjustab kehas mitte ainult vedeliku-, vaid ka ĂŒleĂŒldise mineraalainete puuduse.

Millisel juhul peaks treeningu pooleli jÀtma?

Treeningu vĂ”iks pooleli jĂ€tta siis, kui on nĂ€ha, et pulss tĂ”useb, aga tempo jÀÀb samaks vĂ”i hakkab langema. See tĂ€hendab enamasti seda, et vedelikku on organismis liiga vĂ€he, veri on seetĂ”ttu lĂ€inud paksemaks ja sĂŒda peab tegema palju rohkem tööd kui enne. Harrastaja jaoks vĂ”ib see lĂ”ppeda kurnatusega ning halvimal juhul isegi nii, nagu juhtus britt Callum Hawkinsil Rahvaste Ühenduse MĂ€ngude maratonijooksus 40km-il. Neid kaadreid vaadates peaks igaĂŒks paremini mĂ”istma, et kuumus vĂ”ib teha vĂ€ga tĂ”siselt liiga isegi nendele, keda me peame oma iidoliteks.

Callum Hawkins Collapses In The Men’s Marathon Commonwealth Games 2018. PS! Video vĂ”ib sisaldada hĂ€irivaid kaadreid.

Pildid: SiS Baltics ja Nike

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Sarnased postitused

JĂ€rgmine postitus:

Viis andekat kunstnikku on leitud!

Edasi skrollides kuvatakse jÀrgmine postitus