Üle pika aja on meil lume ja miinuskraadidega tõeline talv. Kõikjal Eestimaa suusamägedel ja -radadel on rohkesti rõõmsaid suuri ja väikesi lumenautijaid. Kogenud sportlased juba teavad, kuidas end erinevates tingimustes hästi tunda, oskavad riietumisel kombineerida vastavaid kihte ja materjale, kuid neile, kes talialadega esmakordselt kokku puutuvad, on hea tutvustada paari riietumise põhiprintsiipi.
Kõige suurem vaenlane, mis talvel ebamugavust tekitab ning külmatunnet süvendab, on niiskus. Intensiivsest treeningust tingitud higistamine, lombis märjaks saanud jalad või krae vahele sadanud lumepall jahutavad keha üsna kiiresti maha ning tekkinud külmatunne ei lase õuesolemist nautida. Niiskusega aitab väga edukalt võidelda funktsionaalne kihiline riietus, milles kõik kihid täidavad konkreetset eesmärki.
Asendamatu spordipesu
Riietumisel tuleks esmalt suurt tähelepanu pöörata aluskihile/spordipesule ehk materjalidele, mis on otse keha vastas. Need peavad juhtima niiskuse kehast eemale nii, et nahk jääks kuivaks. Oluline on ka materjali pehmus, et vältida ebameeldivaid hõõrumisi õmbluste kohas.
Parimad materjalid spordipesuks on tehnilised või villased (eriti meriinovill) või kombinatsioonid eelmainitutest. Kõige halvem variant on puuvill, kuna kuivab väga kaua ega juhi niiskust, pigem imab kogu niiskuse endasse.
Aktiivseteks tegevusteks pakaselise ilmaga on väga sobilik Helly Hanseni Lifa Merino pesu, milles on kombineeritud hästi niiskust juhtiv sünteetiline Lifa kiht soojust andva pehme meriinovillaga. HH Lifa Merino sobib suurepäraselt ka lastele, kuna vill ei puutu otseselt kokku lapse tundliku nahaga, samas annab soojust.
Nike Pro spordipesu on samuti ideaalne valik riietuse esimeseks kihiks, sest liibub vastu keha ning on seest kaetud õrna fliisiga. See hoiab kehasoojust fliiskiudude vahel. Lisaks on PRO WARM toodetel strateegilistes kohtades (näiteks kaenlaalused) võrkpaneelid, et treeningu ajal ei hakkaks palav ning keha saaks vajadusel jahtuda. DRI-FIT kangas imab aga higi kehapinnalt ja laseb sellel kiiresti aurustuda, nii on treening igal hetkel nauditav.
Vahekiht ja pealisriided
Järgmisena tasuks riietumisel tähelepanu pöörata vahekihile, mis annab soojust ja osaleb niiskuse transportimise süsteemis. Parimad vahekihid aktiivseks tegevuseks annavad sooja isegi siis, kui on saanud märjaks (materjalidest näiteks Polartec fliis, Primaloft, Thinsulate jne). Vahekihtide soojusefektiivsust ja kogust tuleks kombineerida vastavalt külmakraadidele ja tegevuse aktiivsusele.
Funkstionaalse riietuse viimaseks lihviks on väline kiht, mis tuleks valida samuti vastavalt tegevusele. Murdmaasuusatamise või jooksmise puhul on oluline, et jope-püksid oleksid hingavad ja omaksid tuuletõket, samas tagaksid maksimaalse liikumisvabaduse.
Mäesuusatamise puhul on aga oluline, et riided oleksid täielikult veekindlad ning varustatud vajalike lisadega nagu lumelukud, ventilatsioonilukud, et neil oleks piisav kogus taskuid kõige jaoks, mida päeval mäel vaja läheb. Liikumisvabaduse tagavad venivad strech-materjalid või laiemad ja mugavamad lõiked. Mäesuusariiete soojustuse tase olgu oludele vastav, külmemates oludes on vajalik korralik soojustus. Samas aktiivsemad harrastajad võiks sõltuvalt oma tegevuse intensiivsusest eelistada õhemaid ja isegi soojustamata pealisriideid, et neid võimalikult mitmekülgselt vahekihtide abil sobivaks timmida.
Lapsed õue
Kõiki eelnevaid riietumise põhimõtteid tuleks silmas pidada ka lastele talveriideid valides. Õueriietuse esimene kiht võiks olla samuti soe pesu. „Nii nagu täiskasvanutel on sooja pesu olemasolu vajalik juba sügisest, on sama lugu laste puhul. Soe pesu on hingav. Seda omadust ei ole tavalistel sünteetilistel riietel ning kui pannakse selga mitmed kihid sünteetilist riietust, siis efekt sellel paraku puudub. Keha muutub niiskeks ja laps külmetub kergesti,“ selgitab lasteaiaõpetaja Grete Järvik.
Selge on ka see, et kui lapsed juba lumme müttama lähevad, ei passi nad paigal, vaid on pidevas tegutsemises ehk aktiivseid rüblikuid ei tasu liiga paksult riidesse toppida. „Lapsel on keeruline liikuda, mängida ja joosta, kui seljas on liiga palju mittesobivaid riideid. Pole vaja soetada ühte paksu kombekat või jopet ja veel paksemaid pükse. Väga paksud riided ei ole liikumisel mugavad ning enamasti ei ole need valmistatud hingavast materjalist. Mittehingav materjal tekitab aga samuti liighigistamise ning aktiivse tegevuse lõppedes hiilib külm kiiresti ligi,“ sõnab Grete.
Töötades lasteaias õpetajana, on ta ka tihti märganud, et lapsevanemad kipuvad lapsi üleriietama. „Minu siiras soovitus vanematele on see, et riietage oma lapsi nii, nagu teete iseenda puhul,“ lausub ta. Grete tõdeb, et korraliku talvevarustuse soetamine on küll kulukas, kuid kvaliteetsetesse hingavatesse esemetesse investeerimine tasub end ära. Mitme erineva kombe soetamise asemel võiks rõhku panna vahekihtidele – spordipesule ja fliisidele, mida saab vastavalt õues valitsevale temperatuurile omavahel kombineerida.
Laste õueriiete puhul on veel üks nüanss, mida võiks silmas pidada – kuna valget aega talvisel ajal üleliia ei ole, siis üleriideid valides võiks eelistada tooteid, millele on 360 kraadi helkurid ja neoonelemendid juba lisatud, sest neid kandes jäävad lapsed pimedal ajal paremini silma.
Hoia jalad soojas
Nii laste kui ka täiskasvanute puhul panevad i-le täpi õigesti valitud sokid ja jalatsid, sest kui jalgadel hakkab külm või niiske, muutub sportimine või talvine jalutuskäik kiiresti ebamugavaks. Sokid võiksid olla samuti tehnilisest materjalist või villakombinatsiooniga. Puuvillane niidisokk on talviseks ilmaks halvim võimalik valik.
Jalanõude puhul peab arvestama, et liiga kitsastes või väikestes saabastes hakkavad jalad kiiresti külmetama, sest puudub ruum, kus jalgade poolt soojendatud õhku hoida. Seega peaks talvesaapad olema pigem pool numbrit suuremad kui väiksemad.
Tekst: Sportland Magazine
Sportlandi in-store manager Eveli Järvetar: kaupluse väljapanek võiks moodustada ühtse terviku