Lauljatar An-Marlen armastab muusikat ja usub oma unistustesse

Selle aasta kevadel debüütalbumi avaldanud lauljatar An-Marlen on näinud oma karjääri jooksul tõuse ja languseid, mis on kõik teda edasi viinud ning mille käigus on tema armastus muusika vastu kasvanud. Rääkisime temaga muusikuks olemisest, loomingust, sügisest ning vaimsest heaolust.

An-Marlen on muusikaga tegelenud nii kaua kui mäletada suudab. „Juba pisikesena meeldis mulle oma vanematele esineda ja laulda. Lauljakarjäär sai aga alguse palju hiljem. Läksin pärast gümnaasiumi lõppu Georg Otsa nimelisse Tallinna muusikakooli õppima ja samal suvel käisin sõbraga Ungru muusika kirjutamise laagris. Seal kohtusin oma esimese, Leedust pärit produtsendi Vaiperiga. Temaga koos kirjutasime minu esimese singli ja tänu tema sõnadele ja soovitustele muusikategemisega jätkata, olen täna siin,” kirjeldab ta oma karjääri algust. „Minu suurim eesmärk on alati teha muusikat, mis eelkõige mind ennast kõnetab ja õnnelikuks teeb. Loodan, et siis kõnetab see ka teisi,“ lisab ta.

Armastus muusika vastu

Muusikat on An-Marlen loonud viimased seitse aastat ning selle aja jooksul on ette tulnud nii kordaminekuid kui ka ebaõnnestumisi, aga need kõik on teda edasi viinud. „Täna tagasi vaadates saan aru, et kõik on olnud põhjusega ja olen hakanud uskuma, et olen valinud õige tee. Alustasin muusika tegemist, sest armastasin seda, mida tegin. Suurim rõõm on näha inimesi tundmas seda sama,” ütleb lauljatar.

Ta usub, et tagasilöögid käivad iseseisva artisti eluga nii või naa kaasas. „Olen terve oma karjääri jooksul vastutanud kõige eest ise, olgu selleks looming, turundus, live´ide korraldamine või muusikavideod. Minu teel on olnud väga palju takistusi, ootamatuid probleeme, aga ma pole lasknud end kõrvale kallutada. Miski ei tule ilma suure vaeva ja tööta, aga kui usud oma unistustesse, siis tuleb raskustest läbi suruda ja hoida silme ees alati põhjust, miks sa seda teed. Minu jaoks on see lihtsalt armastus muusika vastu, sest ma ei näe ennast tegemas midagi muud,“ kirjeldab ta oma suhet muusikaga.

Musikaalne stiil areneb pidevalt

Muusika loomisel saab An-Marlen inspiratsiooni inimestest, olukordadest, jutuajamistest, üksi olemisest, õnnestumistest ja ebaõnnestumistest, sõpradest ja armastusest. Ühesõnaga elust enesest. „Kõige rohkem uhkust tunnen oma debüütalbumi „Iseendale“ üle, sest see on otsast lõpuni täpselt minu nägu ja kirjutatud otse südamest,“ räägib ta.

Tema muusika on aastate jooksul palju muutunud, aga üheks suurimaks sammuks peab ta üleminekut eestikeelsele loomingule. „Ma alustasin ingliskeelse muusikaga, sest pelgasin eesti keeles kirjutada. Kartsin kõlada imalalt ja totralt. Eesti keel on niivõrd ilus ja selles sõnu ritta seada tundus üliraske. Ühel hetkel võtsin aga julguse kokku ja tänaseks tunnen, et just tänu sellele leidsin oma tõelise kõla. Praegu teen eestikeelset trummi ja bassi, kuid arenen kogu aeg koos muusikaga ega soovi kunagi oma loomingut kuskile kasti suruda,“ kirjeldab ta protsessi.

Hiljuti toimus An-Marleni viimase singli „Endale“ release party, kus lisaks temale tegid DJ seti kõik tema albumil figureerivad produtsendid. Lähitulevikus astub lauljatar lavale Tallinnas ja Tartus. „Laval saab mind näha nii Tallinnas kui ka Tartus novembris ja detsembris. Lisaks astun 2. novembril soojendusesinejana üles oma hea sõbra boipepperoni debüütalbumi esitluskontserdil Paavli Kultuurivabrikus,” ütleb ta.

Sügisel saab kõiki lemmikriideid korraga kanda

Lavale astudes on artisti jaoks oluline muidugi muusika, mida ta esitab, aga oma rolli mängib ka riietus, mida ta laval kannab. „Kuna igapäevaselt eelistan pusasid ja teksapükse, siis tahaksin väga öelda, et laval meeldib mulle ennast üles lüüa, aga kuna hindan eelkõige mugavust, siis lavariietus jääb kuskile sinna vahele. Mulle meeldivad seelikud ja mugavad kleidid, samuti suuremad T-särgid. Särtsu lisan tavaliselt ehetega,” kirjeldab ta oma lavastiili.

Külmade ilmade tulekuga kaasneb tavaliselt ka muutus garderoobis. An-Marleni jaoks see probleemiks ei ole ning ta kohaneb vastavalt. „Kannan aastaringselt suhteliselt sarnaseid riideid – suured T-särgid ja sõltuvalt ilmast kas pikad või lühikesed teksapüksid. Külmad ilmad on mu lemmikud, sest mulle täiega meeldivad kihid – pluus, sinna peale pusa ja kõige peale jope. Saan kõiki oma lemmikriideid lõpuks korraga kanda,“ ütleb ta. „Minu pikaaegne lemmik sügisjope on meeste must The North Face´i Retro Nuptse,“ toob ta välja.

An-Marleni lemmikuks brändiks on aga Nike, mille puhul ta hindab nii mugavust kui ka välimust. „Nike pisik jäi mulle külge, kui sain kunagi jõuludeks oma esimesed Air Force 1-d. Mulle meeldivad Nike väärtused ja disain ning kõige rohkem armastan nende jalatseid. Kõige ilusamad jalatsid, millel praegu silma peal olen hoidnud ja mis üsna varsti mu kollektsiooni lisanduvad on Jordan 4 Retro Frozen Moments tossud.“

Pimedal ajal tuleb endale tähelepanu pöörata

Pimedama aja tulekut An-Marlen ei pelga ning leiab iga ilmaga meelepärast tegevust. „Kui sügisel paistab päike ja õues on juba natuke krõbedam külm, meeldib mulle kõige rohkem võtta kuskilt kohvikust üks kakao ja minna Kadrioru parki jalutama. Seda ei ületa miski. Kui õues sajab vihma, nagu meil viimasel ajal on ette tulnud, siis meeldib kodus sõpradega süüa teha ja lauamänge mängida või voodis teki all sarja vaadata.“

Sügise ja talve saabudes muutub vaimse tervise eest hoolitsemine eriti oluliseks ning seda kinnitab ka An-Marlen. „Minu vaimne tervis sõltus varem väga aastaaegadest. Pimedamal ajal kippus olema keerulisem, kuid olen juba mitu aastat väga süvitsi enda vaimse poolega tööd teinud ja tean sellele sügiseti rohkem tähelepanu pöörata. Vaimne tervis on mulle väga oluline teema ja kõik me peaksime selle eest hoolt kandma.“

Muidugi käivad vaimne ja füüsiline heaolu käsikäes ning An-Marlen ei jäta ka oma keha unarusse. „Olen märganud suuri muutusi, kui olen käinud rohkem trennis ja jalutamas, söönud tervislikku toitu ja maganud unetunnid täis. Need tõsiasjad ei ole küll paljude jaoks mingi uudis, kuid kordamine on tarkuse ema,” annab ta nõu. Füüsilise vormi hoidmiseks eelistab ta jõusaali. „Olen suur jõusaali fänn, meeldib seal käia kolm korda nädalas ja tunnikeseks mõtted välja lülitada, muusikat kuulata ja omaette toimetada. Korra nädalas proovin ka joogasse jõuda,” ütleb ta oma treeningrutiini kohta.

An-Marleni enesetunde muudavad aga alati paremaks head suhted lähedastega. „Kõige olulisemad on minu jaoks inimesed, kes on minu ümber. Hoian väga oma sõpru ja peret ning usun, et sügaval südames me teame, millised on need inimesed, kes on meie jaoks alati olemas.“

Tekst: Rasmus Piirsalu
Fotod: Martin Kosseson