Mässaja Fred Perry

Fred Perry sündis 18. mail 1909 Inglismaal Stockportis. Tema isa Sam töötas tekstiilivabrikus, kuid suutis siiski ülespoole tõusta ja tegi poliitikuna korraliku karjääri. Isal oli poja elus ja otsustes tähtis roll. Nimelt oli Fred Perry enne tennisega alustamist väga andekas lauatennisist ja sai 1929. aastal 19-aastaselt maailmameistriks. Sam ei soovinud, et Fred mängiks lauatennist ning veenis teda pühenduma tennisele. Isa kartis, et poeg riskib oma tervisega, mängides õhtuti, mõnikord lausa hilisõhtuti suitsustes keldrites.

Kui Fred Perry kvalifitseerus 1929. aastal Wimbledonile, saigi tema põhialaks tennis. Otsusele aitas kaasa ka tähelepanu, mis kaasnes suurte rahvahulkade ees mängimisega, eriti võrreldes lauatennise üsna kesise populaarsusega.

Teravad suhted kõrgklassiga

Sotsiaalne päritolu iseloomustas suurel määral Fred Perry elu ja seda, kuidas ta end väljendas. See painas teda eriti 1930. aastate algul amatöörina mängides. Kõrgklass, kaasa arvatud Wimbledoni All Englandi klubi härrased, kes dikteerisid Briti tenniseelu reegleid, ei tunnustanud teda õigupoolest kunagi. Kui Perry oli võitnud Wimbledonis ühe oma tiitlitest, kuulis ta pealt, kuidas kaks All Englandi klubi liiget temast halvustavalt rääkisid, avaldades arvamust, et “täna ei võitnud küll parim mängija”.

Kuulu järgi jäeti Perryle antud All Englandi klubi liikmelips, mille saavad kõik tiitlivõitjad, talle lihtsalt riietusruumi toolileenile.

Töölisklassist pärit mehele rõhutati pidevalt tema kohta hierarhilises süsteemis, mis oli tolle aja ühiskonnale nii iseloomulik. Kuid Perry oskas ka vastulööki anda ja autoriteete ignoreerida. Seda enam, et võidud Wimbledonis tagasid talle rahva armastuse.

Maailma halvim hea mängija

Fred Perryl ei olnud kriitikute ja analüütikute sõnade kohaselt mingit erilist annet palli kontrollimisel. Tema suurimad trumbid olid hea füüsiline vorm, vaimujõud ja enesekindlus. Eeskäelöögi puhul kasutas ta erinevat tehnikat ja lõi palli nii nagu lauatennises. See oli efektiivne, kuid tollal sugugi mitte üldiselt heaks kiidetud tennisetehnika. Räägiti ka, et Perry hävitab Briti tennise, sest suur hulk noori püüab tema tehnikat jäljendada, kuid ei saa sellega tavaliselt hakkama.

1936. aasta lõpus avanes Fred Perryl võimalus teenida suurt raha ja ta kirjutas alla lepingu Bill Tildeni profimeeskonnaga. Mänedžer võinuks kutsuda Perryt “maailma halvimaks heaks mängijaks”. Kuulujuttude kohaselt tavatses Perry algajana mängida palle üle kogu väljaku ja tenniseautoriteetide seisukohalt tõi see klubile kaasa halva maine.

Ent keegi ei saa eitada, et Fred Perry oli nutikas strateeg, kes mõtles oma mängud oskuslikult ette läbi. Tema nutikusest räägib ka see, et kuuldavasti uuris ta oma konkurentide olukorda, magamis- ja söömis harjumusi, rakendades hotellide töötajaid spioonidena.

Hiljem on Perry tunnistanud, et kasutas ka pettust, kuigi tema sõnul on ausus sportlaste paremate omaduste hulgas väga tähtsal kohal. Näiteks ühes mängus Ellsworth Vinesi vastu palus Perry mehel, kes väljaku piire kriidiga maha märkis, lühendada neid kuue-seitsme sentimeetri võrra. Muidugi polnud tema vastasel sellest aimugi.

Glamuurne elu USA-s

Kolinud 1930. aastate lõpus USA-sse, avanesid Perryle veel suuremad võimalused suhelda teiste kuulsustega: poliitikute, näitlejate, muusikute ning eelkõige ilusate ja kuulsate naistega. Mõnda aega elas Perry glamuurset elu Hollywoodis ja pidas plaani näitlejaks hakata. Ta käis isegi mõne rolli esinemisproovis.

1938. aastal sai Perry Ameerika kodakondsuse ning Briti tenniseametkond kaugenes temast veelgi. Kui USA professionaalsed mängijad saabusid Inglismaale, ei lubatud Perryl siseneda väljakule ühegi klubi nime all, mis oli seotud Briti tenniseföderatsiooniga.

Alles kaua aega pärast oma tennisekarjääri lõppu sai Perry tunnustuse, mille oli ära teeninud. Tema kuju pandi Wimbledoni staadioni ette ja üks sissepääsuväravatest nimetati tema järgi.

Osav strateeg

1950. aastate alguses kohtus Fred Perry Austria jalgpalluri Tibby Wegneriga, kellega hakkas äri arendama. Koos mõeldi välja uus higipael, mis sai turul väga edukaks. Järgnes kuulus polosärk ja ülejäänu on juba spordimoe ajalugu. Tõenäoliselt oli just Perry osavus strateegina põhjus, miks ta õnnestus äris sama hästi nagu tennises.

Kui Fred Perry mõtles sümbolile, mis eristaks tema spordirõivaid teistest, oli tema esimene idee kasutada piipu, kuna ta oli ise kõva piibumees. Äripartner soovitas siiski loorberipärga, mis on antiikaegadest peale tähistanud võitu, usaldusväärsust, traditsioone ja terviklikkust.

Perryl oli äritegevuse alguses tavaks kinkida Wimbledoni turniiri ajal oma tooteid strateegiliselt tähtsatele inimestele ja see oli talle väga hea reklaam. Tänu tihedale kontaktile näitlejate, ajakirjanike, poliitikute ja teiste kuulsustega võis ta äritegevust laiendada üle kogu maailma. Oma turundusvõtteid tavatses ta iseloomustada nii: “Mulle meeldib kirjeldada oma turundust kui sõpruse ja jama ajamise kombinatsiooni.”

[alert color=”violet”]

Kas teadsid?

• Fred Perry on voitnud kolm korda Wimbledoni turniiri, kolm korda USA lahtised meistrivoistlused, ühe korra Austraalia ja ühe korra Prantsusmaa lahtised meistrivoistlused ning neli korda Davise karika.
• Oma karjääri tipus tegi Perry trenni koos Arsenaliga, et vastupidavust arendada. Pärast mängu voitmist hüppas ta sageli üle vorgu, näitamaks löödud vastastele, et tal on veel nii mondagi varuks.
• aastatel oli Perryl hulk suurt kolapinda tekitanud armulugusid selliste kuulsustega nagu Marlene Dietrich ja Bette Davis. 1934. aastal abiellus ta filmitähe Helen Vinsoniga, kuid abielu loppes viis aastat hiljem. Veel kaks abielu purunes enne 1952. aastat, mil Perry abiellus Barbara Riesega. See abielu kestis kogu tema ülejäänud elu.
• Perry suri 2. veebruaril 1995 ühes Melbourne’i haiglas pärast seda, kui murdis oma ribid, kukkudes hotelli vannitoas.

[/alert]