Sportlandi kampaania Võitjate Valik üks osalistest on „Apteeker Melchiori” ajaloolistest filmidest tuntud noor näitleja Maarja Johanna Mägi, kellele meeldib viibida looduses, matkata ja reisida. Kolm korda nädalas käib ta aga akrobaatikatrennis, kus tehtavad hüpped ja saltod aitavad hirmudega silmitsi seista.
Maarja Johanna on näitlemist armastanud väikesest peale, tehes sõbrannaga iga suvi ühe lavastuse, mille nad siis teistele ette kandsid. Põhikoolis käis ta näiteringides ja -laagrites ning gümnaasiumis tegeles näitlemisega juba päris tõsiselt. Ent 12. klassis ei julgenud ta enam näitlejaks saamisele mõelda, sest lavakunstikooli sissesaamine tundus võimatu. „Mul polnud seal koolis ühtegi tuttavat, kellelt täpsemalt küsida, ja lõpetanute intervjuusid lugedes tundus see kõik nii keeruline, kauge ja kättesaamatu. Aga tahtsin vähemalt korra seal koolimajas ära käia ning otsustasin ikkagi proovida. Ja kuna õnnestus katsed läbida, asusingi näitlemist õppima,” meenutab nüüd Vanemuise teatris töötav näitleja.
Põnevad rollid teatris ja filmis
Lisaks näitlemisele meeldib talle väga ka ise käia kolleege vaatamas. Kuigi töö kõrvalt pole selleks just palju aega, püüab ta vähemalt kord nädalas jõuda teatrisse või kinno. Lemmikžanr nii vaatamiseks kui ka mängimiseks on draama, teda huvitavad inimestevahelised suhted. Hetkel meeldib Maarja Johannale väga tema linnapreili Ilona roll Hella Wuolijoki perekonnasaagas „Niskamäe naised”, sest lugu on sõna otseses mõttes võimas ning Ilona osa mitmekülgne. Uutest põnevatest asjadest on tulemas aga näiteks Tartu Uue Teatri ja Teater Vanemuise koostöös etendus „Vaba(n)dus”, mille lavastaja on Reimo Sagor ja esietendus toimub juba 10. veebruaril.
Muidugi on äärmiselt lahe kogemus olnud mängida Indrek Hargla kirjutatud ajaloolistes „Apteeker Melchiori” filmides Keterlyni osa. Castingule kutsus teda pikaaegne õpetaja ja filmi režissöör Elmo Nüganen. „Mulle meeldis, et filmirolli ettevalmistusel oli parasjagu palju aega keskendumiseks ja harjutamiseks, sest sain selle osa vahetult enne esimesest koroonalainet. Muidu on sageli ikka mitu projekti korraga käsil, aga nüüd oli aega rahulikult lugeda Indrek Hargla raamatuid, mis meeldivad mulle väga. Kolmandast-neljandast raamatust läks tegevus väga põnevaks ja iga raamatuga keeratakse vinti rohkem peale. Üldse mulle meeldib lugeda selliseid fiktsionaal-ajaloolisi ja populaarteaduslikke teoseid ning artikleid, kus faktid on köitvalt ja huvitekitavalt kirja pandud.”
Vanaema süstis spordipisikut
Maarja Johanna on olnud pisikesest peale keskmiselt sportlik ja seda suuresti tänu oma kehalise kasvatuse õpetajast vanaemale, kes julgustas teda ja venda proovima eri spordialasid. Nii pandi suviti õue maha matid, kus harjutati kergejõustikualasid ja maadlemist, samuti õpetas vanaema neid jalgrattaga sõitma ning suusatama ja uisutama. Ilusate lumiste ilmadega tuli vanaema lapselapsele kooli vastu, suusad kaasas, et tüdruk saaks üle välja koju suusatada.
„Käisin kooliajal pikalt tantsimas, hobi mõttes olen käinud rattaga sõitmas ja jooksmas, kuid viimane ei ole tõtt-öelda mu lemmikala. See-eest käin alates eelmisest aastast kolm korda nädalas Tartu võimlemisklubi Akros akrobaatikatrennis, mis on vaimustav mitmes mõttes. Esiteks arendab see ala füüsilises mõttes, õpetab kukkuma, muudab paindlikumaks ja annab parema kehatunnetuse. Teises mõttes on tegemist pideva eneseületamisega oma hirmudest ülesaamiseks. Olen loomult pigem kartlik ja psühholoogiliselt on näiteks tagurpidi salto mulle väga keeruline. Aga iga kordaläinud hüpe on hirmust üleastumine ning annab mõnusa tunde,” räägib Maarja Johanna. Teatris pole ta uusi õpitud trikke veel kasutada saanud, aga küll tuleb ka etendus, kus neist kasu on.
Lisaks meeldib näitlejale käia mööda ronimisseina ronimas. See on samuti mõnus eneseületus, just kõrguse mõttes, aga samas lõbus ja õpetab palju. Ronimisseina treening on konkreetne liikuma panev rada, mis on palju põnevam kui jooksmine või jõusaalis käimine.
Vaba aeg möödub looduses
Nii palju kui võimalik, veedab Maarja Johanna oma vaba aja looduses. See aitab mõtted selgeks saada ja annab palju inspiratsiooni. Neiu nendib, et kuigi talle meeldib pealinna ja Pärnut väisates alati ka mere ääres käia, on ta siiski rohkem nii-öelda sisemaa laps, keda köidavad paksud metsad ja jõed. „Aga kui elasime kooli ajal kuu aega etenduse tõttu Kuressaares mere ääres, siis avastasin, et ka see on väga mõnus paik. Eks tegelikult on riigi väiksuse tõttu kõik eestlased mereinimesed,” arvab ta.
Maarja Johannale meeldib väga ka reisida, kusjuures üksinda. „Avastasin selle juhuslikult, et üksi on väga mõnus aeg maha võtta ja kuhugi sõita. Mulle ei meeldi planeeritud turismireisid, ägedam on omal käel seigelda. Kindlasti oleks vinge seljakotiga mägedes ja looduses matkata, kuid ma ei ole veel selliseks ekstreemsuseks valmis. Sel juhul peaks keegi kogenum kaasas olema,” räägib näitleja. Ühel aastal elas ja töötas ta aga ökotalusid ja vabatahtlikke ühendava WWOOF ehk Willing Workers on Organic Farms organisatsiooni kaudu nädal aega Itaalias. Reisimisega käsikäes meeldivad Maarja Johannale keeled, hetkel õpib ta näiteks hispaania keelt.
Sportlandiga seob neidu Võitjate Valiku kampaania. „Sportland on lahe pood, mulle väga meeldib sealt oma spordirõivaid osta. Kampaania kaudu saadud jope on väga mugav ja soe ning olen imestanud, et sõbrad tunnevad juba kaugelt ära, mis jopega tegemist on. Ma ise eriti brände ei jälgi, küll aga on mu tossud kuidagi alateadlikult sattunud olema Nike valikust.”
Maarja Johanna Mägi
- sündinud 24. märtsil 1997 Tartus
- lõpetas 2020. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (29. lend)
- aastast 2020 Vanemuise teatri draamanäitleja
- 2019. aastal pälvis Voldemar Panso nimelise auhinna
- 2022. aastal sai Vanemuise draamatrupi eripreemia kui kõige hõivatum draamanäitleja (mängis
- 2021. aastal 67 etendust)
Tekst: Gerli Ramler
Fotod: Iti-Pätrik Järve
Tule Kõrvemaale suusatama, jõulurajale seiklema või lihtsalt talverõõme nautima!