Nika Marula: muusika ongi minu elu

Nika Marula on laulja ja muusik, kelle ükski päev ei möödu ilma muusikata. Lisaks mahub tema igapäevasesse ellu juhiabi töö hambakliinikus ning palju liikumist ja sporti.
 
Millal hakkasid tegelema laulmise ja muusikaga?

Laulmise ja muusikaga hakkasin tegelema 7-aastaselt. Mu vend õppis muusikakoolis saksofoni ning kuna elasime väikeses linnas, kus väga palju teha ei olnud, mõtlesin, et võiksin samuti muusikakooli minna. Hakkasin esialgu mängima flööti, aga õpetaja soovitusel vahetasin selle mõne aja pärast saksofoni vastu ning tegelesin saksofoni õppimisega kaks aastat. Kui olin 14, kolisin Tallinnasse ning hakkasin juba tõsisemalt muusikaga tegelema. Alustasin lugude kirjutamisega, hakkasin mängima kitarri, tegime rokkbändi ja tulid esimesed kontserdid.

Mida muusikaga tegelemine sulle pakub?

See on huvitav. Mul on muusika suhtes hasart, mulle meeldib mõelda välja midagi uut. Muusika ongi minu elu, sest pühendan umbes 95% oma ajast muusikale. Laulud sünnivad nii, et tavaliselt teen väikse demo, mille panen kokku kas klaveri saatel või vastavas programmis ning saadan edasi arranžeerijale. Laulusõnu kirjutan samuti ise. Lisaks tegelen Tik-Tokiga, kus tõlgime inglise keelest vene keelde laule, mis on inimestele hästi peale läinud. Mul ei ole ühtegi päeva, kus ma ei oleks kuidagi muusikaga seotud.

Kuidas oma muusikat iseloomustaksid?

Ei saa öelda, et olen leidnud kindla suuna või stiili. Minu muusika on selline nagu tuju – see ei ole ühesugune, kõik laulud on täiesti erinevad. Tavaliselt kirjutan ka lugusid olenevalt tujust. Kui midagi on halvasti, siis sünnib kurb lugu ning kui on hea tuju, siis vastupidi. Muusika on nagu eraldi isiksus, kes elab, tunneb ja leiab lahendusi. Isegi kui mõni lugu on väga kurb, siis on selles tegelikult alati vähemalt üks sõnum, mis ütleb, et igale probleemile leidub lahendus.

Oled kaks korda osalenud Eesti Laulul. Kuidas see sinu elu ja tegemisi muutis?

Esimene kord, 2018. aastal, oli see minu jaoks hästi pikk samm edasi. See oli esimene suurem konkurss, kus osalesin enda poolt kirjutatud looga. Enne seda poleks ma kunagi uskunud, et võiksin üldse nii kaugele jõuda. Eesti Laul on mulle hästi palju andnud. Seal on tekkinud kontaktid ja koostööprojektid, laiem publik on minust rohkem teada saanud. Sealt saab hästi palju kogemust, sest sa ei esine ju ainult laval, vaid oled mitu kuud kogu ettevalmistusprotsessis sees.

Oled osalenud ka talendikonkurssidel X-Factor ja The Voices. Millised kogemused sealt välja tooksid?

Esimene talendikonkurss oli Ukraina X-Factor. Mind leiti internetist ja kutsuti. Väga kaua ma ei mõelnud, pakkisin asjad ja läksin. Tänu X-Factorile sain YouTube’is kolm miljonit vaatamist ja fänne tuli juurde. Iga konkurss on omaette erinev ja sealt saab palju õppida. Saab väga hea kogemuse, kuidas stressiolukorras toime tulla – näiteks sul on vaid nädal aega, et valmistada ette koos orkestriga täiesti uue loo esitamine. Konkursid pakuvad uut ja põnevat väljakutset, sest tavaelus ju väga palju sellistesse olukordadesse ei satu.

Millist muusikat sa kuulad ja millised on su praeguse hetke lemmiklood?

Enne Tik-Tokiga tegelema hakkamist kuulasin peamiselt juba tuttavat vanemat muusikat. Nüüd kuulan aina rohkem uuemat ja väga erinevat muusikat. Mul ei ole kindlat žanri, mida eelistan, aga kui mulle mõni uus laul meeldima hakkab, kuulan seda väga palju kordi järjest, kuni see lõpuks üle viskab. Siis panen kõrvale ja unustan ära. Hetke kolm lemmikut on Bones „MsMr“, Lewis Capaldi „Bruises“ ja G-Eazy & Halsey „Him & I“.

Kas Sinu igapäevaellu mahub ka liikumine ja sport?

Sport on minu jaoks muusika kõrval teine väga tähtis asi. Lapsest saati olen tegelenud kergejõustikuga, rulluisutamisega, ujumisega. Praegu käin iga nädal jõusaalis treenimas ja batuudikeskuses hüppamas. Mulle väga meeldib ka uusi asju avastada. Sel talvel õppisin lumelauaga sõitma, igal lumisel nädalavahetusel käisin mäel ja kindlasti lähen järgmisel talvel uuesti. Hiljuti viibisin puhkusereisil ning proovisin esimest korda sukeldumist. Snorgeldada meeldib mulle samuti. Võib öelda, et armastan pigem ekstreemsemaid alasid.

Mille järgi valid oma garderoobi riideid?

Riietuse osas olen samuti spordi poole kaldu. Mulle ei meeldi väga kanda kleite, kontsi või midagi ääretult naiselikku. Kui kleiti kannan, siis pigem spordikleiti. Meeldivad pikemad sokid ja trenniriided, sest need on mugavad ja hingavad. Näiteks reisile minnes kannan laiemat T-särki, retuuse, pikki sokke, tosse ja seljakotti. Nii on hästi mugav.

Sportlandis oled adidase esindaja. Mis selle brändi puhul meeldib?

Ma olen juba ammu eelistanud adidase riideid. Eriti meeldivad mulle nende T-särgid, sest need on kvaliteetsest materjalist, mis on tugev ja hoiab väga hästi vormi. See on meeletult suur eelis, sest mul pole üldse aega oma riideid triikida, Tihti jõuan vaid kodunt läbi hüpata, särgi ära vahetada, et taas edasi joosta. Adidase särgiga ei pea muretsema, et see näeb halb välja. Ja nende sokid on best ever! Kui panen adidase tossud ja sokid koos jalga, siis see stiil on minu jaoks just see õige.

Kas oled ka suur ketside kandja?

Jaa. Ketsid on mul põhimõtteliselt 100% iga päev jalas. Kannan neid aasta läbi, isegi talvel. Need on väga mugavad ning kuna mul on väike jalg, siis hästi paljud ketsid istuvad mulle väga hästi. Mulle hirmsasti meeldivad paksu tallaga tossud. Olen rahul, et need on praegu moes ka. Kuna olen pisikest kasvu, siis paksema tallaga ketsid teevad mind visuaalselt veidi pikemaks ning ka jalg tundub nendes esteetilisem. Kõige rohkem meeldivad mulle aga valged tossud. Kui need on riidest valmistatud, siis neid saab õnneks kergesti ka pesta. Pesust tulles näevad need välja nagu uued, kuivatad ära ja saad vabalt edasi kanda.

Tekst: Merilin Piirsalu